Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2021

Nõuded ühiskondlike hoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks.

1.4.1 Tellija eesmärk

Ehitise kavandamisel, projekteerimisel, ehitamisel ja/või rekonstrueerimisel tuleb tagada:

  • ohutus
  • ligipääsetavus
  • funktsionaalsus, vastavus kasutusotstarbele
  • energiatõhusus
  • keskkonnasäästlikkus
  • vastupidavus ja võimalikult pikk kasutusiga
  • rajamis- ja kasutuskulude optimaalsus
  • optimaalsed ülalpidamise kulud
  • esinduslikkus

1.4.2 Sisekliima, energiatõhusus ja keskkonnasäästlikkus

Sisekliima

Ruumide sisekliimale esitatavad nõuded on määratud „Lisa 7, Ruumikaardid“. Hoone sisekliima peab vastama kehtivatele määrustele ning olema lahendatud vastavalt Ruumikaartides ja EVS-EN 16798-1 „Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast“ esitatud nõudmistele.

Energiatõhusus

Hoone energiatõhususe arvutamisel tuleb lähtuda kehtivates määrustes toodud nõuetest. Projekteerija on kohustatud andma koos arvutustulemustega üle ka energiaarvutuse simulatsioonmudeli algfaili (failiformaat vastavalt programmile). Eelprojekti koostamisel tuleb leida optimaalne ja majanduslikult põhjendatud pakett energiatõhususnõuete täitmiseks, mis võtab arvesse tulevase hoone tegelikku kasutust.

Kui põhiprojekti staadiumis teostatakse hoone energiatõhusust mõjutavaid muudatusi, peab projekteerija teostama uue energiatõhususe miinimumnõuete kontrollarvutuse ja väljastama ka vastava energiamärgise.

Energiatõhusa hoone kavandamisel tuleb eelistada passiivseid projektlahendusi (nt välimised aknakatted, varjestus, hoone paigutus ilmakaarte suhtes jne). Aktiivseid süsteeme tuleb juhtida vajaduspõhiselt, kui see on majanduslikult otstarbekas ja põhjendatud. Jahutussüsteemi valikul tuleb esmalt kavandada passiivsed jahutuslahendused ja alles seejärel kompenseerida puudujääv jahutusvõimsus aktiivse jahutussüsteemiga. 

Tellijale tuleb otsustamiseks esitada järgnevate meetmete majandusliku põhjendatuse analüüs:

  • erinevate soojusvarustuse ja soojuseväljastuse ning -jaotuste analüüs
  • erinevate jahutussüsteemide analüüs
  • muutuva ja konstantse õhuvooluhulga analüüs
  • valgustust automaatselt juhtivate valgustite (sujuv automaatne valgustugevuse reguleerimine, mis arvestab tegeliku valgustatust ja päevavalgust) kasutamine
  • seadmete heitsoojuse/energia ärakasutamine
  • räiguse ja päikeseenergia tõrjumiseks passiivsete elementide kasutamine (markiisid, ribid jms)
  • alternatiivsete energiaallikate kasutamine

Energiatarbimise mõõtmine

Projekteerija esitab eelprojekti staadiumis planeeritava energiatarbimise arvutused. Eraldi tuleb välja tuua päevatariifi osakaal, installeeritav võimsus ning tarbitav võimsus.

Projekteerija peab koostama hoone tasandil energia- ja veemõõtmiste plaani. Hoone tehnosüsteemide energiatarbimist peab olema võimalik jooksvalt mõõta alljärgnevate suurimate tarbijate osas nii koos kui eraldi:

  • energiakulu küttele
  • energiakulu ventilatsioonile
  • energiakulu jahutusele
  • energiakulu välisvalgustusele ja sisevalgustusele
  • energiakulu soojale tarbeveele
  • energiakulu erinevate üürnike kaupa
  • energiakulu kokku

Energia mõõtmine peab toimuma igal hoonel eraldi. Kõik mõõdikud ja mõõtesüsteemid tuleb integreerida tsentraalsesse hooneautomaatika süsteemi.

1.4.3 Arhitektuurne lahendus

Arhitektuurne lahendus peab olema terviklik ruumiline lahendus, arvestama ümbritseva ehitus- ja looduskeskkonnaga ning toetama piirkonnale omast ruumilist iseloomu. Hoone plaanilahendus peab eelkõige aitama kaasa lõppkasutaja funktsionaalsete vajaduste rahuldamisele, hoone peab moodustama terviku ja olema ratsionaalne. Projekteerija peab jälgima, et universaaldisaini põhimõtteid arvestataks kogu territooriumi ulatuses, alates krundile pääsust ja haljastusest kuni hoonesiseste ruumilahendusteni. Ruumiprogramm ja plaanilahendus peab tagama projekteeritud pinna võimalikult efektiivse kasutuse. Ruumiprogramm peab arvestama tehnoruumide ja tehnošahtide ehitamiseks piisava ruumivajadusega ja ette nägema piisavad ruumivarud tehnosüsteemidele. Lisaks tehnoruumidele peab ruumiprogramm arvestama ka koristaja ruumidega ja mehitatud valve ruumidega. Hoonekompleks peab olema lahendatud tervikuna, lisaks hoonele tuleb lahendada ka vajalikud teed, rajatised, väikevormid, haljastus ja jäätmekäitlus jms.

Hoone ja krundi planeerimisel peab arvestama ka optimaalse suurusega olmejäätmete kogumise ning sorteerimise kohustusega nii nende tekkekohas kui prügikonteinerite paiknemise asukoha krundil. Hoone sisearhitektuurse lahendusega tuleb ära lahendada hoonejuhis (uste numbrid, sildid, hoone silt, viidad jne).

1.4.4 Ligipääsetavus

Avalikuks kasutamiseks mõeldud hoone koos välialaga tuleb kavandada sobiv, ligipääsetav ja turvaline kõigile, sõltumata tervisest ja east. Lahendus tuleb kavandada lähtudes kaasava disaini põhimõtetest, ilma kohandusteta kasutatavaks ja ligipääsetavaks kõigile. Hoone või rajatise kavandamisel tuleb tagada ligipääsetavus vähemalt selle peamistes avalikkusele suunatud osades. Ligipääsetav keskkond tuleb tagada kavandatava ala ulatuses (nii hoones kui välialadel). Ligipääsetavuse tagamisel tuleb arvestada sihtgruppide (liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega, aga ka lapsed, väikelastega vanemad ja eakad) erinevate vajadustega. Kaasava disaini printsiipide rakendamise tagamine on peaprojekteerija (põhiliselt arhitekti) ülesanne. Peaprojekteerijal on nii õigus kui ka kohustus jälgida, et kaasava disaini põhimõtteid arvestataks kogu territooriumi ulatuses, alates krundile pääsust (värav, postkastid, sillutised jms), haljastusest ja heakorrast (jäätmekäitlus) kuni hoonesiseste ruumilahendusteni (sh detailid, nt lukustussüsteemid jne). Kaasava disaini lahendused peavad olema integreeritud hoone terviklahendusse, mitte tagantjärgi liidetud. Avalikkusele ligipääsetava elukeskkonna kavandamisel on kohustuslik lähtuda alusdokumentatsioonis välja toodud ligipääsetavuse juhenditest ning tagada nõuete täitmine. Viidatud juhendid täiendavad üksteist ning lahenduste kavandamisel tuleb jälgida, et ei tekiks sisulisi vastuolusid.

1.4.5 Ehitusmaterjalide ja -toodete valik

Kõik ehitustöödel kasutatavad ehitustooted ja -materjalid peavad vastama neile kehtivatele nõuetele. Euroopa harmoniseeritud tehnilise kirjelduste kohased ehitustooted peavad vastama Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 305/2011 (ehitustoodete määrus) nõuetele, st nende kohta on muu hulgas koostatud toimivusdeklaratsioon ning need tooted omavad CE (Conformité Européenne) märgistust. Materjalid ja tooted peavad olema alati varustatud teabega toote kasutusala ja omaduste kohta. Kohustuslik on jälgida tootja paigaldus-, kasutus- ja hooldusjuhendeid.

Kõik elemendid, millest kavandatav keskkond koosneb, peavad arvestama ohutust, keskkonna ja ressursisäästlikkust, funktsionaalsust ja sobivust hoone erinevate kasutajagruppide vajadustega. Kallimate viimistlusmaterjalide valik ei tohi olla eesmärk, lähtuda tuleb eelkõige materjali vastupidavusest, tellija keskkonnahoiualastest eesmärkidest ja hooldatavusest. Võimalike remonditööde teostamine peab olema suhteliselt odav ja tehnoloogiliselt lihtsalt teostatav.

Laadi alla...