Juhul, kui antud juhendi nõuded ja alusdokumentatsiooni nõuded on vastuolus, tuleb järgida rangemaid nõudeid.

Seadused ja määrused

• Siseministri määrus nr. 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“
• Siseministri määrus nr.17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“
• Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr. 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“

Standardid

EVS-EN 50173 „Üldkaabelduse standard“

EVS-EN 50174 „Üldkaabelduse standard“

EVS-EN 50310 „Andmetöötluspaikade potensiaaliühtlustus“

EVS-EN 61000 „Elektromagnetilise ühilduvuse standard“

EVS-EN 50130-4 „Häiresüsteemid. Osa 4: Elektromagnetiline ühilduvus. Tooteperekonna standard: Häiringukindluse nõuded tulekahju-, sissemurde- ja kallaletungialarmisüsteemide, videovalvesüsteemide, juurdepääsukontrollisüsteemide ja personaal-appikutsesüsteemide komponentidele“

EVS-EN 50131 „Häiresüsteemid. Sissetungimishäire süsteemid“

EVS-EN 62676 „Turvarakendustes kasutatavad videovalvesüsteemid“

EVS-EN 60839 „Alarm and electronic security systems“

EVS-EN 50134 „Häiresüsteemid. Sotsiaalsfääri alarmsüsteemid“

EVS-EN 50136 „Häiresüsteemid. Häireedastussüsteemid ja –seadmed“

EVS-EN 50083 „Televisiooni-, heli- ja interaktiivse multimeedia signaalide kaabeljaotussüsteemid.“

EVS-EN 60728 „Televisiooni-, heli- ja multimeediasignaalide kaabelvõrgud“

EVS-EN 54 „Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem“

EVS-EN 50398-1 „Alarm systems - Combined and integrated alarm systems“

EVS-EN 50849 „Häireteadustuse helisüsteemid“

CEN/TS 54-14 „Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Osa 14: Planeerimise, projekteerimise, paigaldamise, ülevaatuse, kasutamise ja hoolduse eeskiri“

CEN/TS 54-32 „Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Osa 32: Häälalarmisüsteemide planeerimine, projekteerimine, paigaldamine, kasutuselevõtt, kasutamine ja hooldus“

EVS-HD 60364-4-444 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-44: Kaitseviisid. Kaitse pingehäiringute ja elektromagnetiliste häiringute eest.

Nõrkvoolupaigaldises tuleb kasutada Eestis laialt levinud seadmeid (rohkem kui üks tarnija ja paigaldaja), millele on kättesaadav tehniline tugi.

Nõrkvoolu kaablid tuleb paigaldada peamiselt eraldi kaabliredelitele, eraldus jõukaablitest ja muud paigaldusjuhised tuleb teostada vastavalt standardile EVS EN 50174-2. Mitmeosalistes karbikutes paigutatakse nõrkvoolu kaablid eraldi osasse. Kaabliredelid ja karbikud võivad olla projekteeritud elektriosa töövõtus, kuid märgitud ka nõrkvoolu plaanidel.

Süvis- ja varjatud kaablipaigaldised tuleb reeglina paigaldada selleks ette nähtud kaitsetorudesse ning koostada varjatud/kaetud tööde aktid koos fotodega.

Kõik kaablid, ühenduskarbid ja muud seadmed tähistatakse masinkirjas, arvestades ümbritseva keskkonna mõju. Tähistused peavad olema toodud tööprojektis ja teostusjoonistel.

Kaablite tuletundlikkus peab vastama Siseministri määrusele nr 17.

Kaabeldusele esitavad üldnõuded

10.3.1 Andmeside võrgud

Üldkaabeldus projekteeritakse telefoni- ja arvutivõrgu tarbeks rakendustest sõltumatu kaabeldusena.

Kõik paigaldatavad võrgu lingi komponendid peavad olema ühe tootja tooted (pesa, kaabel, paneel). Kvaliteeti tõendavad Euroopas väljastatud sertifikaadid on kohustuslikud. Sertifikaati peavad omama nii üksikkomponendid (kaabel, pesa) kui ka link. Ühenduspaneeli (ingl patch) eraldi ei sertifitseerita. Paigaldatavad tooted peavad olema markeeritud tootja info ja tootekoodidega. Igal pakendil on kirjas tootja ning tootekood.

Üldkaabelduse standardiks on üldjuhul U/UTP CAT6A link E ja struktuuriks tähtvõrk koos alajaotlate omavaheliste andmeside kaabelduse ühendustega. Kaabeldus peab võimaldama arvutisidevõrgus andmeedastust kiirusega vähemalt 1 Gigabit Ethernet (1000BASE-T) standardi leviku 90 m kaugusele. Välisühendused teostatakse vastavalt võrkude valdajate tehnilistele tingimustele.

Jaotlad

Hoonejaotla tuleb paigutada võimalikult hoone keskele ja välisühenduste lähedusse. Alamjaotlad nähakse ette vastavalt vajadusele. Arvutiklassi nähakse ette omaette jaotla.

Jaotlakapid peavavad olema valmistatud vastavalt standarditele IEC 60297 ja EIA-310.

Jaotlad koostatakse lukustatavasse ventileeritavasse 42U kappi, mille laius on 800 mm ja sügavus minimaalselt 800 mm. Serveritele tuleb ette näha kapid minimaalse sügavusega 1000 mm. Jaotla sügavus täpsustatakse projekteerimise käigus. Jaotlates peab olema ruumi vastavalt töökoha arvule võrgulülitite (ingl switch) seadmete paigalduseks. Seadmekappidesse dimensioneeritakse veel ka vähemalt 30% ruumivaru. Jaotlakappidele tuleb elektriprojektis ette näha potentsiaaliühtlustus juhiga 16 mm2.

Jaotlad peavad olema teenindatavad kahest küljest ning omama selleks piisavat ruumivaru.

Jaotlatesse tuleb projektis ette näha ristühenduse (ingl patch) kaableid vastavalt töökohtade pesade arvule. Jaotlates kasutatakse telefoni- ja andmesidevõrgu kaabelduseks 24xRJ45 CAT6A paneele. 

Töökohtade ristühenduskaablid nähakse projektis ette vastavalt töökohtade arvule.

Kaablitele jäetakse jaotlasse varu vähemalt 1 m (mitte rohkem kui 2 m), et jaotlat saaks vajadusel varu võrra ümber paigutada.

Kaabeldus

Horisontaalkaabeldus teostatakse minimaalselt kategooria 6 E-klassi komponentidega. Igale tarbijale (töökoht, WiFi, printer jne) nähakse ettevähemalt 2xRJ45 pesa. Vajadusel nähakse ette optiline horisontaalkaabeldus, mis lepitakse eraldi kokku.

Magistraalkaabeldus teostatakse U/UTP CAT6A ja/või valguskaablitega (MM, SM), mis täpsustatakse projekteerimise käigus. Kaablid otsastatakse vastavalt Euroopa normidele valemiga T568B.

WiFi

Hoonesse tuleb projekteerida juhtmevaba andmesidevõrk (WiFi/WLAN) tugijaamadele. Paigaldatavad seadmed peavad ühilduma keskse WiFi kontrolleriga. Tugijaamad konfigureerib eelnevalt tarkvaraliselt nende paigaldaja.

Projekteerimise käigus tuleb koostada WiFi levialaarvutused ning -skeemid, et oleks veendutud piisava WiFi kättesaadavusega kogu hoone ulatuses.

Pistikupesad, aktiivseadmed

Pistikupesad (2×RJ45, CAT6A) paigaldatakse töökohtadele, nõupidamiste ja tehnilistesse ruumidesse ning turva- ja telekommunikatsiooniseadmete ruumidesse. Pesad varustatakse tolmukattega.

Fuajeedesse ja koridoridesse tuleb paigaldada WiFi tarbeks lae alla 2×RJ45 pesad. Pesad paigaldatakse reeglina süvistatult seina või põrandakarpides või kaablikarbikutes, v.a tehniliste ruumide seadmete ühenduspesad või ripplae taha jäävate seadmete asukohad.

Nõrkvoolu pesad tuleb paigaldada samasse raami tugevvoolu pesadega.

Põrandakarpidesse andmesidekaablite kavandamisel tuleb arvestada, et andmeside pesa ühendamiseks peab saama kaabli koos pesaga karbist ülespoole tõsta. Karpi või selle alla/ümber peab jätma piisvalt ruumi andmeside kaablite kerimiseks. Ripplae taha jäävatele pesadele tuleb tagada nende hilisemaks teenindamiseks juurdepääs.

Põhiprojektis tuleb ära määrata, kelle tarne ja paigalduse kohustuse hulka kuuluvad aktiivseadmed, s.o kodukeskjaam (PBX) ja sellega ühendatavad telefonid, arvutivõrgu aktiivseademed, WiFi seadmed, arvutid jne.

Testimine

Andmesidevõrgu testimise peab teostama konkreetsest ehitusobjektist mittesõltuv ettevõte ja testimise juures peab viibima paigaldaja esindaja. 

Lingid tuleb testida kaabeldussüsteemile ette nähtud taadeldud testriga, millele on paigaldatud kõige viimane saadaolev tarkvara versioon. Testida tuleb kõik paigaldatud lingid ja testimine peab vastama tootja välja töötatud protseduurile, mis on kooskõlas testitava kaablisüsteemi klassiga.

Lingi testimistulemuse salvestamisel tuleb kasutada portide markeerimisel käibelolevaid linkide markeeringuid. Testimine toimub kooskõlas standardi EVS-EN 50346 nõuetega. Testimise protokollid esitatakse digitaalselt koos teostusdokumentatsiooniga.

Garantii

Paigaldajal tuleb taotleda kaablivõrgule tootja sertifikaat, mis tagab paigaldatud kaablivõrgule vähemalt 15 a garantii ja komponentide kättesaadavuse.

10.3.2 Fonolukusüsteem

Fonolukk paigaldatakse reeglina kõikidele sissepääsu välisustele ja suletud territooriumi jalgväravatele.

Telefonijaama olemasolu korral tuleb fonolukusüsteemi välisosa ühendada telefonijaamaga ja tagada ühendus valitud telefonidele. Videovalve olemasolul hoones kasutatakse IP (LAN) kaameraga fonolukku, kus kaamera ühendatakse ka salvestuse serverisse. Fonoluku süsteem peab võimaldama valitud terminalidel ukse avamist, kuid sõltuvalt turvareeglitest peab olema võimalus seda keelata/lubada.

Fonolukusüsteemi väline kõneterminal peab sisaldama: ühte kutsenuppu; mikrofoni, valjuhääldit ja kaamerat. Integreeritud IP-kaamera peab olema vähemalt HD/1,3 Mpix eraldusvõimega. Valgustundlikkus peab päevases värvilises režiimis olema ≤0,5 lx ja öises mustvalges režiimis  ≤0,3 lx, mõõdetuna minimaalselt F1.2, säriaeg 1/30, 50 IRE juures. Paneel peab olema varustatud integreeritud IR-LED valgustusega. Salvestus peab toimuma hoone videosüsteemi salvestusserveris. Paneel peab võimaldama PoE toidet ning olema süvistatav ja vandaalikindel (IK10). Fonolukku kutsepaneeli seinalt eemaldades ei tohi saada ligi elektriluku juhtimise ühendustele, st need peavad asuma valvatud ruumiosas.

Fonolukk peab olema tähistatud piktogrammiliselt, arvestades nägemispuudega inimese erivajadust. Fonolukk ja -süsteemid peavad olema varustatud kuulmispuudega inimese erivajadust arvestava helivõimendussüsteemiga. Fonolukkudel ja -süsteemidel peab olema visuaalne väljund, mis teavitab kutsungi aktiveerumisest, kutsungi vastuvõtmisest ja ukse avanemisest. Kui ka parklasse sisse- ja väljasõiduks on vaja kasutada fonosüsteemi, peab sisse- ja väljasõidu juures olema piktogrammiline tähistus, mis teavitab fonosüsteemi olemasolust.

10.3.3 TV-kaabelvõrk

TV-kaablivõrgu vajadus otsustatakse projektipõhiselt. Vaikimis tuleb projekteerida digitaalne võrk.

10.3.4 Helindus- ja teadustussüsteem

Teadustussüsteem projekteeritakse hädateadete, kuulutuste ja taustaprogrammi (raadio, reklaamikanal) edastamiseks. Signaali allikateks on kuulutusseadmed, koolikella seade, raadio, USB kandja, mälukaart ja eelsalvestatud tekstiteadete moodul. 

Teadustussüsteemi võimendi peab toetama vähemalt kolme tasandit tähtsuse järjekorras:

• Operaatori teated
• Koolikell
• Taustamuusika

Kuulutusseadmed koos kuulutusalade selektoriga paigutatakse administraatori ja valvuri juurde, samuti raadioruumi, kui see on projekteeritud. Võimendusseadmed paigaldatakse seadmeruumi või nõrkvoolu jaotlasse. Kõlarid paigaldatakse koridori, fuajeesse, puhke- ja nõupidamiste ruumi, büroo- ja klassiruumi, õuealale, saali, aulasse ning võimlasse. Ripplagedesse paigaldatavad kõlarid tuleb varustada tehase tolmukatetega. Võimlas tuleb kõlaritele paigaldada mehaaniliste vigastuste kaitse.

Kuulutussüsteemi peab saama jagada vähemalt järgmisteks kuulutusaladeks:

• üldalad (koridorid, fuajeed, puhkeruumid)
• tööruumid (büroo, klassid, nõupidamisteruumid)
• õueala.

Sõltuvalt ruumi või ruumide grupi kasutusotstarbest määratakse eraldi kuulutusalad (aula, võimla, kohvik, algklasside ala, kinnipeetavate ala, kohtusaalid koos ooteruumiga, eri rentnikud jne). 

Puhke- ja nõupidamiste ruumi ning büroo- ja klassiruumi paigaldatakse sundkuulutusreleega helitugevusregulaatoritega kõlarid.

10.3.5 Audio-video (AV) süsteem

AV süsteem jaguneb video- (videoprojektor laes, videoekraan (lameekraan-televiisor) seinal või lähikuvaprojektor interaktiivse tahvliga (täpsustab tellija)) ja audio- (kõlarid, võimendi, mikserpult, mikrofonid) süsteemiks. AV süsteemiga varustatakse aula, koosolekute saalid, auditooriumid, võimlad, kohtusaalid jne (täpsustab tellija). AV süsteemi aktiivseadmete tarne ulatus esitatakse põhiprojektis.

Interaktiivsete tahvlite ja videoprojektorite eeldatavate paiknemiskohtade juurest tehakse kaabeldus eeldatava töökoha juurde õppejõu laua juures.

Õppelaua juurde tuleb paigaldada pesapaneel järgmiste ühenduspesadega - ühenduspesa 1xUSB, 2xHDMI, 2xRJ45 CAT6A. Lameekraani, videoprojektori või interaktiivse tahvli juures on järgmised ühenduspesad – 1xUSB, 2xHDMI, 2xRJ45 CAT6A, heliühendused. HDMI pesad peavad olema minimaalselt 2.0 versiooniga ja USB pesad 3.0 versiooniga.

Koosolekuruumidesse ja õppeklassidesse tuleb ette näha puutetundlikud ekraanid, lähikuvaprojektor ja/või interaktiivsed SMART-tahvlid (täpsustab tellija). 

Aktiivseadmete parameetrid täpsustatakse projekteerimise käigus. Klasside eesseinale tuleb projekteerida helilahendus. Aula, võimla, saali ja teiste erinõuetega ruumide AV süsteem projekteeritakse vastavalt konkreetsele lähteülesandele.

10.3.6 Ajanäidusüsteem

Sekundaarkellad projekteeritakse üldruumidesse, fuajeesse, nõupidamisruumi, söögisaali, aulasse, võimlasse, õuealale jne (vajaduse täpsustab tellija). Kellade tüübid (seieritega, elektrooniline jms) tuleb kooskõlastada arhitekti ja tellijaga vastavalt ruumi kujundusele. Sekundaarkelladena tuleb kasutada TimeCode või IP-kelli.

Sekundaarkellasid juhitakse peakellaga, mis on GPS või NTP serveriga sünkroniseerimisega kvartskell automaatse suve-/talveajale üleminekuga.

Projekteerida ja paigaldada tuleb sellised turvasüsteemide keskseadmed ja tarkvara, millele suudab hooldust tagada vähemalt 3 Eesti Vabariigis tegutsevat ettevõtet (v.a tütarettevõtted). 

Paigaldatud turvasüsteemidele peab olema tagatud tehase tehniline tugi.

Eelprojekti ja/või põhiprojekti projekteerimisstaadiumis tuleb määrata hoone kasutusotstarve ja sissetungirisk, arvestades turvalisuse kategooriat ja keskkonnaklassi. Turvasüsteemide projekteerimisel tuleb lähtuda konkreetse objekti välja töötatud turvakontseptsioonist.

10.4.1 Tulekahjusignalisatsioon

Hoonesse projekteeritakse adresseeritav automaatne tulekahjusignalisatsioon (ATS), mis vastab Eestis kehtivatele nõuetele. ATS hõlmab hoonet või hoonete gruppi tervikuna, vajadusel tuleb paigaldada kordusnäidu paneel. Graafilise liidese vajadus täpsustatakse projekteerimise käigus.

Kõik paigaldatavad ATS-i seadmed peavad vastama normdokumentide nõuetele, omama Eestis aktsepteeritavaid vastavustunnistusi ning sobima omavahel tehniliselt kokku (sh peavad adresseeritavad ATS-i seadmed kasutama ühtset digitaalset sideprotokolli).

Andurite valikul tuleb lähtuda konkreetse ruumi suurusest, kasutusotstarbest ning ümbritsevatest keskkonnatingimustest ja -mõjudest. Selleks, et avastada puhkenud tulekahju võimalikult varakult, tuleb ruumides kasutada valdavalt optilisi (O) suitsuandureid. Temperatuuriandureid võib kasutada ainult nendes ruumides, kus keskkonnatingimustest sõltuvalt ei ole teiste anduritüüpide kasutamine võimalik, kusjuures tuleb eelistada DM-temperatuuriandurit.

Häirete ja info edastuseks tuleb teostada ühendused valve keskseadmega ja andmeside hoonejaotlaga. ATS häiresignaal tuleb edastada hooneautomaatikasüsteemi.

10.4.2 Valvesignalisatsioon

Kinnistus paiknevatesse hoonetesse projekteeritakse valvesignalisatsioon, millega kaitstakse kõik hoone avatäidetega ruumid. Anduritega varustatakse kõikide korruste koridorid ja ruumid, kus paikneb väärtuslikku tehnikat või andmeid. 

Valvesignalisatsiooni väljaehitamisel tuleb kasutada ainult tootja firmade originaalsüsteeme ja süsteemiosi, millele on väljastatud tootja garantii ja turvasertifikaadid. 

Graafilise liidese vajadus täpsustatakse projekteerimise käigus. Graafilise liidese kaudu peab valvesignalisatsioon olema jälgitav ja juhitav. Plaanidelt peab olema võimalik ruume valvest maha võtta ja valvesse panna (piirangud valvurile teatud ruumide osas, nt serveriruum). Valvesignalisatsiooni häiregraafika peab olema läbipääsusüsteemiga ühine. Vajalik riist- ja tarkvara peab sisalduma projektis ja tarnes. Projekti raames peab arvestama vähemalt serveri ja kahe kliendi tarkvaraga (töökohaga). Põhiprojekt ja tööprojekt peavad sisaldama eraldi valvestatavate alade loetelu ja süsteemi kasutamise kirjeldust. 

Valvesignalisatsioon ehitatakse hoones välja ühe süsteemina, milles kasutatakse kõigile valvesignalisatsiooni osadele üht raudvaralist keskseadet. 

Valvesignalisatsiooni keskseade paigaldatakse seadmete ruumi või valveruumi, laiendusseadmed paigutatakse tehnoruumidesse, mis ei tohi asuda viitetsoonis. Toite kadumisel peab süsteem olema suuteline iseseisvalt töötama vastavalt valitud turvalisuse astmele. Aku mahutavus tuleb arvutada vastavalt süsteemi voolutarbele. Akud peavad olema Grade tähistusega.

Valvesignalisatsiooni keskseade peab võimaldama:

• eristada igat andurit aadressi/ahela täpsusega;
• kontrollida ahela korrasolekut 24 tundi, määratleda kiirelt ja täpselt häiret tekitanud ahela;
• saada ülevaadet vähemalt viimase 500 kasutaja toimingust ja registreerida süsteemi sündmused kellaajaliselt ja kuupäevaliselt;
• edastada infot contact ID protokolliga turvafirmadele;
• süsteemi keskseade peab omama LAN liidest server-jälgimisarvutiga ühenduseks ja võimaldama TCP/IP kaudu kaughalduse teostamist;
• hooneautomaatika juhtimist (valgustust, ventilatsiooni jms).

Süsteemi juhtsõrmistikud paigaldatakse hoonesse- ja korruste sissepääsude lähedale. Kasutatakse LCD-tüüpi sõrmistikke, mille ekraanilt on näha valvesolek ja häireteated.

Laiendusmoodulid paigaldatakse spetsiaalsetesse tamperahelaga seadmekarpidesse. Laiendusmoodulid tuleb varustada toiteplokkide ja varutoiteallikatega. 

Kõik välisuksed varustatakse magnetkontaktiga.

Madalama turvariskiga ruumidesse paigaldatakse tavalised IR (infrapuna) andurid. Kõrgendatud turvariskiga ruumidesse (koridorid, üldruumid) paigaldatakse spetsiaalsed kinnikatmiskindla ehitusviisiga (ingl anti-masking) IR-andurid, mis edastavad süsteemi keskseadmele koheselt signaali ka anduri kinnikatmis- või varjamiskatsetest (eraldi häiretsooni). 

Isikuvastase ründe edastamiseks kasutatakse statsionaarseid paanikanuppe. Administraator/valvuri töökohale, teenindussaali,  kambriblokki, konvoi teekonnale, vestlus- ning ülekuulamisruumidesse tuleb näha ette statsionaarsed paanikanupud. Ette on nähtud võtmega tagastatavad häirenupud. Teenindussaalidesse, administraator/valvuri töökohale, vestlus- ning ülekuulamisruumidesse paigaldatakse paanikanupud varjatult töökoha lähedusse.

Häire edastus teostatakse tellija määratletud viisil ja kohta. Süsteemis peab olema valmidus häire edastuseks nii raadiomodemiga kui ka telefoniliini kaudu.

Erikasutusega ruumidesse tuleb projekteerida lokaalsed valvesüsteemid. Valvesüsteemide häire edastuseks tuleb teostada ühendused valve keskseadmega ja andmeside hoonejaotlaga.

10.4.3 Läbipääsusüsteem

Hoonesse projekteeritakse valvesüsteemiga integreeritud läbipääsusüsteem (täpsustab tellija), mis võimaldab inimeste liikumise neile ettemääratud aladel ja registreerib informatsiooni sisenemiste ja väljumiste kohta.

Läbipääsusüsteemi väljaehitamisel tuleb kasutada ainult tootja firmade originaalsüsteeme ja süsteemiosi, millele on väljastatud tootja garantii ja turvasertifikaadid. Läbipääsusüsteeme peavad saama hooldada sõltumatud firmad. 

Läbipääsusüsteemi seadmetega varustatakse minimaalselt sissepääsu uks, kasutatavad välisuksed, büroode, korruste sissepääsuuksed, funktsionaalsete alade vaheuksed, eriruumide uksed ja liftid. Graafilise liidese vajadus täpsustatakse projekteerimise käigus.

Läbipääsusüsteem peab toimima sõltumatult häiregraafika tarkvarast. Graafiline liides peab säilitama andmebaasi kaartide, nende omanike ja omistatud õigustega, tagama süsteemi mugava häälestamise, kaartide väljastamise ja tühistamise, kaartide kasutusõiguste määramise, uste avamise distantsilt ning võimaluse kasutada liidest interneti kaudu.

Süsteemi konfigureerimine, läbipääsuõiguste andmine ja logide vaatamine peab toimuma arvuti kaudu. Vastav riist- ja tarkvara peab kuuluma tarnesse.

Süsteemi keskseade-kontroller paigutatakse seadme- või valveruumi. Süsteemi keskseade peab omama server-jälgimisarvutiga ühenduseks LAN-liidest ja võimaldama TCP/IP kaudu kaughalduse teostamist.

Kontroller peab olema varustatud toiteplokiga ja varutoiteallikaga. Toite kadumisel peab süsteem olema suuteline iseseisvalt töötama vähemalt 24 tundi. Aku mahutavus tuleb arvutada vastavalt süsteemi voolutarbele. Uksekontrollerid peavad talletama sündmused side katkemisel, mis edastatakse keskseadmesse side taastumisel automaatselt.

Paigaldada tuleb distantskaardilugejad. Kaardilugejate paigalduskõrgus ja protokoll kooskõlastatakse tellijaga. Süsteemi paigaldus peab sisaldama distantskaarte vastavalt töökohtade arvule. Läbipääsusüsteemi kaartidena tuleb kasutada pealetrükivõimalusega distantskaarte (ingl proximity). Distantskaardi ja -lugeja vaheline side peab olema krüpteeritud (minimaalset AES128 või samaväärne). Kaardilugeja ja mooduli vahelise side krüpteering täpsustatakse projekti käigus.

Välisustel kasutatakse mootorlukke ja siseustel elektrilisi solenoidlukke. Projektis tuleb lahendada evakuatsiooniuste avanemine (need, mis on mõlemalt poolt läbipääsusüsteemiga varustatud) tulekahjusignalisatsiooni häire korral. Ühepoolse lugemisega ustel tuleb väljumiseks kasutada avamisnuppu või ukselinki.

Enne objekti üleandmist tellijale tuleb valve- ning läbipääsusüsteemid häälestada, seada paika programmid, valmistada ette läbipääsukaardid ning kasutajate grupid. Üle tuleb anda parooliraamat ja litsentsid.

10.4.4 Videovalve

Videojälgimissüsteemi juhtimine, salvestus ja jälgimisvoogude jagamine tuleb lahendada IP-põhise videojälgimissüsteemina. 

Hoone perimeetri ja territooriumi valveks ning jälgimiseks paigaldatakse fikseeritud IP-värvikaamerad. Hoonesse paigaldatakse kuppelkaamerad, jälgimaks sissepääsu, fuajeed ja koridori. 

Videosüsteemi töökoha riist- ja tarkvara peab sisalduma projektis ja paigalduses (hanke maksumuses). Videovalvesüsteemi hankesse kuuluvad ka serverite ja kettamassiivide seadmekapp. Seadmekappi peab jääma ühe kettamassiivi lisamiseks varuruum.

Kaamerate IP-võrk teostatakse omaette seadmekappides hoone arvutivõrgust eraldi. Jaotla kaabeldus lõpetatakse ühenduspaneelis. Hoone arvutivõrguga ühendatakse ainult salvestusserver.

Monitorideks on FHD-resolutsiooniga monitorid vähemalt 24“ ja vähemalt 2xHDMI (või 2xDP) sisendiga, mis on tootja kirjaliku kinnituse alusel mõeldud katkematuks (24/7) staatilise pildi esitamiseks. 

Videovalvesüsteemi seadmetele tuleb tagada reservtoide. Tugiaeg täpsustatakse projekteerimise käigus.

Salvesti

Videoserver paigaldatakse serveriruumi videojaotlasse ja jälgimise töökoht administraatorile/valvurile. Salvesti haldamine peab olema võimalik andmesidevõrgu kaudu. Serveri kellaaeg sünkroniseeritakse kellasüsteemi serverist.

Põhiprojektis tuleb määrata vajaminevate kasutajalitsentside arv, kusjuures kasutajalitsentsid peavad sisalduma tarnes.

Nõuded paigaldatavale salvestusserverile:

• salvesti salvestusmaht peab tagama arhiivi 30 päeva FHD-resolutsiooni ja vähemalt 12 fps (kaadrit/sekundis) salvestuskiiruse juures;
• minimaalselt kahe monitori väljund (Full HD 1080p);
• kõvakettad peavad olema kuumvahetatavad;
• omama vähemalt RAID6 kontrollerit;
• peab võimaldama H.264 ja H.265 videokodeeringut, mis salvestatakse minimaalse sagedusega kaadrisagedusel 12 fps iga kaamera kohta, FHD eraldusvõimel;
• kellaajast sõltuvate erinevate salvestusrežiimide määramine erinevatele kaameratele või kaameragruppidele;
• video-liikumisdetektorite olemasolu igale kaamerale, mis on võimelised muutma salvestussagedust, vastavalt pildist avastatud liikumisele;
• eelalarm häiresalvestuse olemasolu; 
• erineva eraldusvõimega salvestusrežiimide määramine eri kaameratele või kaameragruppidele;
• pöördkaamera juhtimine;
• voolukatkestuse korral peab server iseseisvalt käivituma ja üles laadima täielikku töövalmidusse ning jätkama salvestamist automaatselt;
• vähemalt 2x1 Gb LAN porti;
• olema rackitav 19“ seadmekappi.

Võrgulüliti

Võrgulüliti peab toetama andmeedastust kiirusega 10/100/1000Mbps iga pordi kohta ja omama vähemalt 2xFO kiudoptilise ühendamise valmidust. 

Võrgulüliti peab olema hallatav, omama Layer 2+ tuge ning võimaldama veebilehitseja põhist haldusliidest.

Iga pordi kohta peab omama täielikku PoE (ingl Power-over-Ethernet) tuge. PoE portide lühiskaitse peab olema lahendatud üksiku pordi kaupa (lühis ühes pordis ei tohi lülitada välja kõigi kaamerate toidet).

Võrgulüliti peab omama piisavat sisemist ressurssi erineva kiirusega voogude puhverdamiseks. Switch peab olema rackitav.

Kaamerad

• Kaamerad peavad olema IP põhised kaamerad (vähemalt 100BASE-T, RJ45 pesaga).
• Kaameratel peab olema värvipildiga töörežiim päeval töötamiseks, mustvalge pildiga töörežiim öösel (vähese valgustatusega) töötamiseks.
• Kaamera peab olema mehaanilise automaatselt ümberlülituva IR-filtriga (Automatically removable infrared-cut filter).
• Megapiksel kaameratel tuleb kasutada spetsiaalseid megapiksel objektiive.
• Kaamerate objektiiv peab olema motoriseeritud autoiirisega ja juhitav läbi kaamera.
• Kaamerate pildisensori tüüp peab olema CMOS ja suurusega vähemalt 1/2,8“.
• Pildielementide (pikslite) arv pildisensoril ei tohi olla väiksem kaamerast edastatava maksimaalse videopildi resolutsiooniga määratud pikslite arvust.
• Kaamerate poolt edastatav videopildi resolutsioon peab olema vähemalt 2560 x 1440 pikslit (H x V).
• Kaamerate signaali-müra suhe ei tohi olla alla 50 dB.
• Kaamerad peavad olema laia pildidünaamikaga (WDR-kaamera), mille WDR on vähemalt 90 dB. 
• Kaamera valgustundlikkus peab olema päevases värvipildirežiimis alla 0,01 lux’i, mustvalge pildiga öö režiimis alla 0,007 lux’i ja IR režiimis 0 lux, mõõdetuna F1.2 kuni F1.6 avaga objektiiviga.
• Kaamerate poolt edastatava pildi kaadrisagedus peab olema täisresolutsiooni korral vähemalt 25 fps. 
• Kaamerad peavad võimaldama edastada videopilti vähemalt 16:9 (suhe 1,778) ja 4:3 (suhe 1,333) küljesuhtega.
• Kaamerad peavad toetama samaaegselt vähemalt kahe erineva videovoo edastamist. Videovoogudele määratav minimaalne resolutsioon peab olema vertikaalresolutsiooni puhul vähemalt 1080 pikslit ja videokoodek peab olema vähemalt H264.
• Kaamera peab toetama vähemalt H264 ja H265 videokoodekeid.
• Kaamera peab olema liikumise tuvastusega, kusjuures liikumise tuvastuse töötlus peab toimuma kaameras, mitte serveris.
• Kaameras peab olema sissehitatud infrapunaprožektor, mis peab sisse lülituma kaamera öö režiimi minekul.
• Kaameras peab toimima automaatne infrapunavalguse tugevuse reguleerimine vastavalt objekti kaugusele ja valgustatusele (inglise keeles Smart-IR või samaväärne).
• Kaameral peab olema PoE toite võimalus (IEEE 802.3af-2003 või IEEE 802.3at-2009).
• Kaamera löögikindlus peab olema minimaalselt IK08 (vastavalt standardile IEC/EN 62262).
• Välitingimustesse (keskkonnaklass 3 ja 4) paigaldatav kaamera korpus peab olema ilmastikukindel (vähemalt IP65 vastavalt standardile IEC/EN 60529), päikesekattega ja küttega varustatud.

Eespool nimetatud tehnilised parameetrid peavad olema selgelt välja toodud kaamera tootjapoolses dokumentatsioonis, mis peab olema avalikult kättesaadav tootja kodulehel. Maaletooja või esindaja kinnitus nõuetele vastavuse kohta ei ole aktsepteeritav.

Põhiprojektides tuleb projekteerijal kaamerate kohta määrata lisaks eespool toodud parameetritele veel järgmised parameetrid (RKAS’i remonttöö on töö, mis teostatakse ilma põhiprojektita):

• Kui objektile on loodud turvakontseptsioon, peab kaamerate hulga, asetuse ja parameetrite kirjeldamisel arvestama turvakontseptsioonis nõutut. Põhiprojekti projekteerija kohustus on andmete ülekandmine videovalve põhiprojekti.
• Projekteerijal tuleb projektis määrata igat tüüpi kaamera kohta eraldi parameetrid.
• Projekteerijal tuleb põhiprojektis määrata salvestustarkvara kaamera salvestuse parameetrid: videovoo parameetrid salvestamisele (liikumise olemasolule ja ilma liikumiseta) ja videovoo parameetrid vaatamisele. Määrata tuleb vähemalt järgmised parameetrid pildi resolutsioon, kaadrisagedus, videokoodek, liikumise aeg, eel ja järel salvestamise aeg.
• Kaamerate infrapunavalguse minimaalne ulatus meetrites (RKAS’i remonttöödel minimaalselt 30 m).
• Kaamerate ONVIF tüüp (Profile S, Profile G, Profile T).
• Kaamerate korpuste tüüp välitingimustes kaameral ja sisetingimustes kaamerale (RKAS’i remonttöödel välitingimustesse kaameral „bullet“ või „box“ tüüpi ja sisetingimustes kaameral „dome“ tüüpi).
• Kaamerate komplektsus (kaamera alus, vajadusel toiteplokk, jne). (RKAS’i remonttöödel peab iga kaamera komplekti kuuluma kaamera alus).
• Kaamerate analüütika-funktsioonid (näiteks: numbrituvastus, joone ületamine, sissetungi tuvastamine, ala valve, näotuvastus, objekti eemaldamise tuvastus, jne).
• Kaamerate minimaalne optiline suum pöördkaameratel kordades (RKAS’i remonttöödel vähemalt 28 kordne).
• 180 ja 360 kraadi vaateväljadega kaamera puhul tuleb määrata kaamerate minimaalne pildi resolutsioon (RKAS’i remonttöödel vähemalt 6MP).

Kaabeldus

Videosüsteemi kaabeldus teostatakse kohtkindlalt ja varjatult, kasutades kaableid 4x2x0,5 U/UTP CAT6A vastavalt keskkonnatingimustele. Kaamerate juures tuleb lõpetada kaabeldus ühenduspesades või kokkuleppel RJ45 CAT6A pistikuga. Jaotlas tuleb kaabeldus lõpetada ühenduspaneelis. Kaablivõrk tuleb testida vastavalt andmesidevõrgu nõuetele.