Hooned ühendatakse asulate ja linnade tsentraalsesse veevõrku.
Pinnavee kasutamine lokaalsete veeallikatena on keelatud.
Hoonetesse tuleb rajada veevõrk külmale ja soojale veele.
Liigse veetarbimise vähendamiseks tuleb ette näha sobilikud abinõud. Lisaks tuleb välja tuua võimalused olmevee kasutamise vähendamiseks ning vee taaskasutuse otstarbekus.
Reeglina toimub sooja vee valmistamine soojussõlmes oma soojusvahetiga.
Kohalik vee-ettevõte määrab oma tehniliste tingimustega veemõõdusõlme komplekssuse (nt kas filter asub mõõtja ees või järel) ja garanteeritud surve välisvõrgus. Juhul kui vee-ettevõte annab garanteeritud surve hoone korruselisusega, arvestada 10 mVs I korrusele ja +4 mVs igale järgnevale korrusele. Garanteeritud survest lähtuvana otsustatakse rõhutõsteseadmete vajadus.
Ühe hoone piires tuleb sarnaste seadmete korral kasutada võimalusel ühe tootja tooteid.
7.2.1 Olmevesi
Hoonete sisevõrku suunatav olmevesi (sh joogivesi) peab kvaliteedilt vastama joogiveele esitatavatele nõuetele. Need on määratud Sotsiaalministri 31.07.2001 a määrusega nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“.
Ette tuleb näha ohutusmeetmed, mis tõkestavad töödeldud vee tagasivoolu, nt tagasivooluklapp, joakatkestus jmt vastavalt EVS 835 lisa F.
7.2.2 Veekulu mõõtmine
Külma- ja soojaveearvesti peab võimaldama maksimaalse vooluhulga läbilaskmist sekundis.
Kui hoones on mitu kasutajat, peab veekulu saama mõõta kasutajate kaupa. Samuti peab eraldi veearvesti olema kastmisveel ja ventilatsiooni seadmete niisutitel. Kui tuletõrje paakautode täitmine toimub kinnistu piires, tuleb antud täitesüsteemile paigaldada eraldi veearvesti.
Sooja- ja külmaveearvestid (sh peaarvestid) peavad olema automaatikavõrgu (LON, Bacnet, KNX, M-bus jms) liidesega ja need tuleb ühendada tsentraalse hooneautomaatikaga. Ühendatavad parameetrid on välja toodud „Osa 11, Hooneautomaatika“ tabelis „Parameetrite ja häirete prioriteetide tabel“. Impulssarvestite kasutamine on keelatud.
Tulekustutussüsteemidega hoonetesse tuleb veesisendile paigaldada veerõhuandur ja kalibreeritud manomeeter. Manomeetrid ja veerõhuandurid tuleb rõhulangude mõõtmiseks paigaldada ka filtritele ja pumbasõlmedele. Manomeetrid peavad olema varustatud manomeetriventiiliga (näidu „nullimiseks“), olema ca 100 mm läbimõõduga ja täpsusklassiga vähemalt 2,5. Veerõhuandurist peab üle-/alarõhuhäire minema hooneautomaatikasse.
7.2.3 Rõhutõsteseadmed
Rõhutõsteseadmeina tuleb kasutada vähemalt kahe pumbaga komplekti, millel on sagedusmuunduritega elektrimootorid - pumbad peavad töötama vaheldumisi. Mõlemad neist pumpadest peavad tagama üksikult vajaliku vooluhulga. Vastavalt hoone tarbimise spetsiifikale võib pumbad programmeerida selliselt, et enamuse vooluhulga vajadusest tagab peapump ja puuduva osa reservpump.
Kõik variandid eeldavad väikese (50...100 L) hüdrofoori olemasolu nn pumpade käigu pehmendamiseks, eeskätt pumpade öise seiskumise võimaldamiseks. Rõhutõsteseadmetega suurendatud rõhk hoone sisevõrgus ei tohi ühegi tarbija ees ületada 4,0 bar. Sisuliselt tähendab see rõhualandusventiilide kasutamist alumistel korrustel või alternatiivina veevarustussüsteemide sektsioneerimist. Viimane variant teeb keeruliseks sooja veega varustamise ja seetõttu tuleb enne selle variandi valikut lihtsamad variandid läbi kaaluda.
Rõhutõsteseade tuleb valida nii, et see töötaks võimalikult suure kasuteguriga.
Rõhutõsteseadme puhul tuleb kavitatsiooni ennetamiseks rakendada ettevaatusabinõusid. Tuletõrjevee varustuse puhul tuleb kontrollida torustiku ja armatuuri rõhukadusid pumba imipoolel ja võrrelda neid valitud pumba NPSH graafikuga.
7.2.4 Veepuhastusseadmed
Hoone veemõõdusõlme tuleb projekteerida ja paigaldada mehaanilised veefiltrid. Oma puurkaevu korral tuleb vastavalt veeanalüüsi tulemustele projekteerida ja ehitada täiendavad veetöötlusseadmed.
Soojussõlme tarbeveekontuurile tuleb lähtuvalt veeanalüüsi andmetest vajadusel projekteerida ja paigaldada veetöötlusseadmed. Veepuhastusseadmed tuleb valida vastavalt toorvee kvaliteedile. Enne filtrite valikut tuleb teostada veeanalüüs. Piirkondades, kus põhjavesi on rauarikas (nt Lõuna-Eesti), tuleb täiendavalt lahendada rauaärastamise filtersüsteem, näiteks liivafilter. Sõltuvalt vee kvaliteedist võib veepuhastusprotsess olla ka mitmeastmeline, nt raua-mangaani ärastus, fluoriidide eemaldus jms. Kui hoonesse on ette nähtud niisutusseadmed, tuleb igal juhul projekteerida niisutusseadmete veevarustustorustikule veetöötlusseadmed. Veetöötlusseadmed tuleb valida vastavalt töötlemist vajava vee kvaliteedile ning niisutamiseks kasutatavale tehnoloogiale.
7.2.5 Torustike dimensioneerimine ja vooluhulgad
Torustike dimensioneerimisel tuleb juhinduda standardis EVS 835 „Hoone veevärk“ toodud vooluhulkadest ja vooluhulkade alusel valitavate torude diameetritest ning see peab põhinema hüdraulilistel arvutustel.
Reeglina on soovitav nii külma kui sooja vee magistraalides ja püstikutes kasutada kiirusi kuni 1,5 m/s. Pideva vooluga torustikes, eeskätt sooja vee ringlussüsteemides, ei tohi kiirus ületada 0,5 m/s.
Veevarustuse vooluhulkade määramisel peab järgima norme:
- vee tarbimis-heitnorm kontori töötajale on 16 L/d, millele tuleb lisada võimalike söögikohtade, kohvikute, saunade ja jõusaalide vooluhulgad;
- 45 L/d õpilasele sooja toidu valmistamisel kooli söökla köögis;
- 15 L/d õpilasele mujal valmistatava sooja toidu puhul.
- Normid sisaldavad ka võimlate dušivett.
Maksimaalseks tarbimiseks ühes tunnis tuleb arvestada ⅓ ööpäevasest tarbimisest.
Sekundiliste vooluhulkade määramisel juhindutakse vastavalt standardis EVS 835 „Hoone veevärk” märgitud veevõtuseadmete normvooluhulkade summast ja nende seadmete kasutamise tõenäosusest.
Arvutuslik vooluhulk tuleb määrata tarbimisrežiimist lähtuvalt.
Veevarustuse osas tuleb juhtida tähelepanu asjaolule, et standardis EVS 835 „Hoone veevärk” esitatud tabel 6.1 on antud nii sooja kui külma vee torustike dimensioneerimiseks. Sealt saadavad külma ja sooja vee vooluhulgad hetkelise üldtarbimisena ei liitu, kuid suure üheaegsusega kasutatavate seadmete vooluhulgad (eeskätt dušid) tuleb tabelist saadavaile eraldi juurde liita.
Sooja vee ringlussüsteemi vooluhulk määratakse vastavalt standardi EVS 835 „Hoone veevärk” punktis 6.9.2. antud juhistele.
7.2.6 Sooja vee varustus
Sooja vee ringluse tasakaalustamiseks ja mõõtmiseks tuleb torustiku harudele paigaldada termostaadiga tasakaalustusventiilid, reguleerimisvahemikuga 35-60 ⁰C.
7.2.7 Veetorustike materjal
Magistraaltorustikes ja konstruktsioonivälistes sisevõrkudes tuleb külma ning sooja vee korral kasutada järgmisi jäigast torust veetorustike materjale:
- alumiinium-plast 3- või 5-kihilised komposiittorud
- vasktorud 7,5<pH<9
- R/v terastoru (mõningail juhtudel sisendeil maa alt veesõlme)
- välisvõrkudes (külmal veel) kasutada PE-plasttoru (PEH, PELM) PN10 SDR17, sisendeil hoonesse ka r/v terastoru
- tsingitud terastorud (ainult tuletõrjevesi ja sprinkler dn≤50)
NB! Kui samast veesisendist võetakse ka sisemist tulekustutusvett, ei tohi hoone sees torustikud, kus liigub ka tulekustutusvesi, olla plasttorust.
Hoone konstruktsioonide sisse jäävas osas asuv torustik (st mittevahetatav) tuleb monteerida liitmiketa ja kasutada hülsstoru. Kui see osutub võimatuks, tuleb kasutada mittelahtivõetavaid liitmikke.
Eriti vastutusrikastes ruumides (nt arhiivid, dokumendihoidlad, serveriruumid jmt) tuleb vältida veetorustike paigaldamist. Põhjendatud vajaduse korral tuleb ette näha torustikule lekkekindlad hülsid.
Komposiittorusid kasutades peavad nende press- või laiendusliitmikud olema lekke indikatsiooniga 3 bar 15 min rõhutesti korral, vastavalt DVGW W534.
Samuti tuleb nii projekteerimisel kui ka torustike paigaldamisel juhinduda toru tootja soovitustest joonpaisumise kompenseerimisel.
7.2.8 Tuletõrjevee varustus
Tuletõrjevee varustus tuleb projekteerida vastavalt standarditele EVS 812-6+A1 ja EVS 812-8. Tuleohutuspaigaldiste valikul tuleb juhinduda siseministri määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Projektis kirjeldada tulekustutusvee allikad ning kontrollida ühisveevärgi võimalust, tagamaks piisav tulekustutuse veehulk (nii sise- kui väliskustutuseks). Vajadusel tuleb projekteerida tuletõrjeveemahuti(d).
Plastist (sh klaasplastist) paigaldatavad tulekustutusvee mahutid peavad ülestõusmise vältimiseks olema ankurdatud raudbetoonraskuste külge. Ankurduseks tuleb kasutada roostevabast terasest (AISI 316) või mitte korrodeeruvaid lahendusi. RB raskused tuleb kas tarnida koos mahutitega või valada kohapeal (XC2 betooni keskkonnaklassiga), RB raskuste töötav kaal peab kahekordselt ületama mahutile mõjuva pinnasevee üleslükkejõu.
Mahutite kaitsmine
Teede ja platside alla paigaldatavad plastmahutid tuleb pealtpoolt mõjuvate koormuste eest kaitsta. Vajadusel tuleb ette näha raudbetoonist koormusühtlustusplaadid (betoonplaadi konstruktsioon tuleb teostada vastavalt konstruktori poolt koostatavale lahendusele, minimaalse keskkonnaklassiga XF3).
Kui mahutid asuvad maapinna külmumissügavusest kõrgemal (eriti puudutab see teede ja platside all asuvad mahuteid), tuleb mahutid täiendavalt külmumise eest kaitsta (kinnise pooriga koormusttaluva soojustusmaterjaliga nt Styrofoam XPS).
Tuulutus
Mahutite tuulutuslahendused peavad olema vandaali- ja UV kindlad ning otstest putukavõrguga kaetud (roostevaba, silmaga 2 x 2 mm). Õhutustoru kõrgus maapinnast peab olema vähemalt 700 mm, toru konstruktsioon peab välistama sademete pääsu mahutisse.
7.2.9 Isolatsioon
Magistraaltorustikud ja püstikud isoleeritakse vastavalt Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 “Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Osa 1“ peatükile „G9 Isolatsioon“ Nõutava isolatsioonikihi paksus on välja toodud ka tabelis 7.1.
Tabel 7.1 Torude isolatsioonikihi paksus
|
Toru diameeter (mm)
|
Isolatsioonikihi paksus (mm)
|
|
Külm vesi
|
Soe vesi
|
|
De<49 (pealtmõõt)
|
20
|
40
|
|
De>50…89
|
30
|
50
|
|
De> 90…169
|
40
|
60
|
Isolatsiooniks kasutatakse hoonetes mineraalvill-koorikut, mis peab külma vee puhul tagama ka veeaurutõkke.
Sanitaarseadmete ühendustorud kuni seina liitmikuni võib jätta ilma soojusisolatsioonita. Konstruktsioonisiseseid torustikke ei ole vaja isoleerida, kuid need peavad olema hülsstorus.
Nähtavale jääv isolatsioon tuleb vastavalt sisekujunduse lahendusele katta PVC-katte või plekiga, varjatud torustike isolatsioon peab olema fooliumkattega.
Ruumides olevad torud ei pruugi vajada ilmastikukindlat katet, kuid võivad vajada mehaanilist kaitset – nt kütmata pööningud, laod, garaažid jne. Tehnilistes ruumides põranda tasapinnast kuni 2 m kõrguseni paiknevale torustiku isolatsioonile peab olema tagatud mehaaniline kaitse. Kattepleki paksus on minimaalselt 0,5 mm. Tsingi paksus katteplekil peab olema vähemalt 275 g/m². Katteplekkide ühendused peavad olema needitud: vähemalt 7 tk/jm. Arhitektuursetest nõuetest tulenevalt võivad katteplekid olla värvilised, sellisel juhul tuleb eelistada PVC-ga kaetud tsingitud terasplekke.
Ilmastiku kätte jääv osa isoleeritakse vastavalt Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 ja kaetakse tsingitud plekiga. Vajadusel kasutatakse elektriküttekaablit.
Veetorustike läbiminekud tuletõkketarindeist ei tohi vähendada tarindi tulepüsivust.
7.2.10 Torustike kinnitamine
Torustike kinnitused peavad olema tsingitud terasest. Komposiitvask- ja plasttorude puhul peab terase ja toru vahel olema kummitihend. Torustike seinapealsel paigaldusel võib kasutada ka kõvaplastist kinniteid.
Torustiku kinnitamisel tuleb juhinduda torude valmistajatehaste soovitustest, kuid kinnituste vahekaugus ei tohi olla suurem kui toodud tabelis 7.2.
Valamu- ja dušisegistite nurgaliitmike kinnitamiseks tuleb kasutada spetsiaalseid alusplaate.
Tabel 7.2. – Veetorude lubatud maksimaalsed kinnitusvahemikud
|
Toru Ø (mm)
|
Kinnitusvahemikud (cm)
|
|
Horisontaalsed torud
|
Vertikaalsed torud
|
|
Fe
|
Cu
|
PEX
|
komposiit
|
Fe
|
Cu
|
PEX
|
komposiit
|
|
10-16
|
250
|
60
|
30
|
120
|
250
|
60
|
30
|
150
|
|
20
|
250
|
125
|
30
|
130
|
250
|
125
|
30
|
170
|
|
25
|
250
|
250
|
40
|
130
|
250
|
250
|
40
|
200
|
|
32
|
250
|
250
|
40
|
140
|
250
|
250
|
40
|
210
|
|
40
|
250
|
250
|
50
|
140
|
250
|
250
|
50
|
220
|
|
50
|
300
|
250
|
50
|
150
|
300
|
250
|
50
|
260
|
|
63
|
-
|
250
|
60
|
150
|
-
|
250
|
60
|
285
|
|
75, 65
|
400
|
-
|
60
|
150
|
400
|
-
|
60
|
310
|
|
90, 80
|
400
|
300
|
70
|
240
|
400
|
300
|
70
|
310
|
|
110, 110
|
500
|
300
|
70
|
240
|
500
|
300
|
70
|
310
|
|
Märkused:
1. Tabelis esitatud pikkused kehtivad ka isoleeritud torustikele.
2. Vasktorud kinnitatakse seinapealsel paigaldusel iga 0,6 m tagant
3. Komposiittorud kinnitatakse seinapealsel paigaldusel:
D 16 – 0,5 m tagant
D 20 – 0,8 m tagant
4. PEX-plasttorud ehituskonstruktsioonides paigaldatakse hülsstorus.
5. Komposiittorud paigaldatakse süvistatult analoogiliselt PEX-torudega hülsstorus või suletud pooridega koorikisolatsioonis d=9 mm.
|
Torustiku kinnituste paigaldusel tuleb arvestada joonpaisumisega. Kinnitused peavad vastu võtma ehk kompenseerima soojuspaisumisi.
7.2.11 Sulgeseadmed
Sulgarmatuurina kasutatakse täisavaga kuulventiile. Tuletõrje veevarustusega veesõlmes võib kasutada vajadusel ka korrosioonikindlaid kummikiil-veesiibreid ja pöördklappe.
Kõiki sulgseadmeid peab valmistajatehase poolt olema lubatud kasutada hapnikurikka vee (joogivee) korral. Sulgseadmete minimaalne lubatud töösurve on 10 baari.
Šahtides paiknevate torustike kontrolliks (eeskätt lekete avastamiseks) tehakse igale korrusele šahti seina vähemalt 200×200 mm kontroll-luuk, mis ei tohi vähendada šahti tulepüsivust. Kontroll-luugid on soovitatav paigaldada põrandast 100-150 mm kõrgusele.
7.2.12 Veevõtuseadmed
Segistid peavad olema eelseadega: valamusegistil maksimum 6 l/min ja dušisegistil 12 l/min. Kontaktivabade elektriliste segistite korral tuleb kasutada nn vandalismikindlaid tooteid. Politseihoonete kinnipidamisruumides peab olema võimalik veetarbimist kambrite kaupa piirata. Soovitavalt tuleb selleks kasutada ekraaniga varustatud vabalt programmeeritavat kontrollerit. Kastmiskraanina tuleb kasutada külmumiskindlat ehk isetühjenevat seadet. Sanitaarseadmete seinasiseste nurgaliitmike pikenduste vajadusel tuleb kasutada mitteavatavaid liimühendusi.
