Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2020

Nõuded ühiskondlike hoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks.

Uuringud

Enne projekteerimist tuleb teostada vajalikud uuringud ja ekspertiisid (sh konstruktiivsed uuringud, geodeetilised uuringud, ehitusgeoloogilised uuringud, radooniuuringud, hüdrogeoloogilised uuringud, müra uuringud jms) sellises mahus, et oleks tagatud kvaliteetne lähtematerjal ökonoomsete ja ratsionaalsete tehniliste lahenduste projekteerimiseks (nt uusehitis vs olemasoleva hoone rekonstrueerimine). Juhul kui projekteeritava ehitise varustamine tarbeveega kavandatakse rajatava puurkaevu baasil, peab projekteerija enne projekteerimise faasi koguma infot antud piirkonna põhjavee omaduste kohta ja kogutud info baasil veetöötlusseadmed projekteerima.

Rekonstrueeritavate ja renoveeritavate hoonete puhul tuleb enne projekteerimise ning renoveerimise alustamist välja selgitada hoone tehniline seisukord, võimalikud ohtlikke aineid (nt asbesti) sisaldavad hoone osad, radoonitase ning niiskus- ja seenkahjustused.

Projekteerimise lähteülesande hulka kuulub ka turvakontseptsioon, mille annab ette tellija. Turvakontseptsiooni puudumise korral on projekteerijal kohustus see enne projekteerimisega alustamist koostada ja kooskõlastada. Turvakontseptsioon on ohu ennetamiseks, tõrjumiseks või tagajärgede kergendamiseks ette nähtud turva- ja ohutusmeetmete kirjeldus. See peab andma tervikpildi objekti turvakorraldusest ja see on lahutamatu osa projekteerimise lähteülesandest, millest kõik osapooled peavad lähtuma. Turvakontseptsioon tuleb koostada vastavalt lähteülesandele (Lisa 1).

Projekteerimine

Projekteerimist reguleerib EVS 932 „Ehitusprojekt“ ja Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“.

Hoone esialgsel planeerimisel tuleb ehitusprojekti eskiisi staadiumis koheselt kaasata vastavate tehnosüsteemide (ventilatsioon, jahutus, elekter jms) spetsialistid, et oleks garanteeritud tehniliste ruumide arv ja paigutus, piisav korruste kõrgus koos kommunikatsioonidega ja piisav ruumivaru kommunikatsioonide paigutamiseks.

Renoveerimisel ja rekonstrueerimisel tuleb projekteerimise käigus teostada vahelagede ja kandekonstruktsioonide avamine ja ekspertiis ning välja selgitada tarindite, õhulõõride, tehnosüsteemide jt hooneosade rekonstrueerimise ja/või asendamise vajadus ning juhul, kui hoonel on puitvahelaed, tuleb iga kord kaaluda ja võimalusel eelistada nende asendamist raudbetoonist vahelagedega. Teostada tuleb ehitusmaksumuse tasuvusarvutus ja ekspertiis, selgitamaks välja, kas deformeerunud tarindeid (sh vahelaed) on otstarbekas säilitada, rekonstrueerida ja tugevdada või on otstarbekas lammutada ja uued ehitada. Olemasolevate korstnalõõride kasutusse võtmisel peab kutsetunnistusega korstnapühikja teostama neile uuringu ja lõõride õhutiheduskatsed.

Kõik uued ja rekonstrueeritavad hooned projekteeritakse, kasutades BIM tehnoloogiat ja metoodikat ning nendele kohalduvad RKAS BIM nõuded.

Kvaliteedi tagamise plaan ja komplekskatsetused

Hoone või rajatise kvaliteetse ja toimiva lõpptulemuse saavutamiseks tuleb ehitustööde lõppstaadiumis teostada komplekskatsetused mille eesmärk on saada kinnitus, et hoone või rajatis toimib vastavalt projekteeritud funktsionaalsusele ning on tagatud soovitud sisekliima, energiatõhusus ja ohutus.

Ehitustegevus on protsess kus on palju osapooli. Saavutamaks olukorda, et valmis ehitatud hoone vastab projekteeritule tuleb katsetuste plaan koostada projekteerimisstaadiumis mil valitakse tehnilised ja konstruktiivsed lahendused tellija eesmärkide parimaks täitmiseks. Projekteerija kohustus on põhiprojekti koosseisus esitada hoone erinevate tehnosüsteemide ja energiatõhususe osa kvaliteedi tagamise plaan, mis sisaldab ülevaadet testitavatest süsteemidest (punktidest) ja funktsionaalsusest (vt ka osa 12 „Ehitusprotsessi lõpetamine“). Projekteerija peab andma suunised kuidas erinevaid punkte katsetada. Komplekskatsetuste kava koostamisele peavad panustama kõik tehnosüsteemide projekteerijad osas mis neid puudutab. Komplekskatsetuste tabeli abil toimub ehitusperioodi lõppedes hoone erinevate süsteemide (nõrkvool, tugevvool, automaatika, ventilatsioon, küte, jahutus, vesi- kanalisatsioon jne.) testimine nii süsteemi põhiselt kui ka süsteemide üleselt mil testitakse erinevate süsteemide koostoimivust (nt. kütte ja jahutuse koostoimivuse programmiline välistamine). Ehitustööde peatöövõtja peab antud tabeli abil planeerima enda ajakavasse komplekskatsetused ja ehitustööde omanikujärelevalve peab selle abil katsetuste läbiviimist kontrollima. Tellija teostab pistelised katsetused tehnosüsteemide osas alles siis kui ehituse peatöövõtja ja omanikujärelevalve kinnitavad digiallkirjastatud komplekstakatsetuste tabeli kujul, et kõik süsteemid töötavad.

Infoturbele esitatavad nõuded

Koostöös tellijaga lahendatakse kriitilisi ruume teenindavate tehnosüsteemide dubleerimine või nähakse ette oluliste varuosade vajadus (ladustamist vajavate kriitilisete osade nimetused) hoone kasutuse ajaks.

Riigi ja kohaliku omavalitsuse hoonete kavandamisel (uusehitis ja rekonstrueerimie) tuleb rakendada ISKE nõudeid. ISKE rakendamise eesmärk on tagada infosüsteemides töödeldavatele andmetele piisava tasemega turvalisus. Hoone kavandmisel tuleb lähtuda eelkõige moodulist „B2 INFRASTRUKTUUR“ ning rakendada sõltuvalt turbeastmest (L, M, H) vastavaid meetmeid. ISKE juhendid ja materjalid on kättesaadavad Riigi Infosüsteemi Ameti veebilehel aadressil: https://iske.ria.ee.

Laadi alla...