Projekteerida ja paigaldada tuleb sellised turvasüsteemide keskseadmed ja tarkvara, millele suudab hooldust tagada vähemalt 3 Eesti Vabariigis tegutsevat ettevõtet (v.a tütarettevõtted).
Paigaldatud turvasüsteemidele peab olema tagatud tehase tehniline tugi.
Eelprojekti ja/või põhiprojekti projekteerimisstaadiumis tuleb määrata hoone kasutusotstarve ja sissetungirisk, arvestades turvalisuse kategooriat ja keskkonnaklassi. Turvasüsteemide projekteerimisel tuleb lähtuda konkreetse objekti välja töötatud turvakontseptsioonist.
10.4.1 Tulekahjusignalisatsioon
Hoonesse projekteeritakse adresseeritav automaatne tulekahjusignalisatsioon (ATS), mis vastab Eestis kehtivatele nõuetele. ATS hõlmab hoonet või hoonete gruppi tervikuna, vajadusel tuleb paigaldada kordusnäidu paneel. Graafilise liidese vajadus täpsustatakse projekteerimise käigus.
Kõik paigaldatavad ATS-i seadmed peavad vastama normdokumentide nõuetele, omama Eestis aktsepteeritavaid vastavustunnistusi ning sobima omavahel tehniliselt kokku (sh peavad adresseeritavad ATS-i seadmed kasutama ühtset digitaalset sideprotokolli).
Andurite valikul tuleb lähtuda konkreetse ruumi suurusest, kasutusotstarbest ning ümbritsevatest keskkonnatingimustest ja -mõjudest. Selleks, et avastada puhkenud tulekahju võimalikult varakult, tuleb ruumides kasutada valdavalt optilisi (O) suitsuandureid. Temperatuuriandureid võib kasutada ainult nendes ruumides, kus keskkonnatingimustest sõltuvalt ei ole teiste anduritüüpide kasutamine võimalik, kusjuures tuleb eelistada DM-temperatuuriandurit.
Häirete ja info edastuseks tuleb teostada ühendused valve keskseadmega ja andmeside hoonejaotlaga. ATS häiresignaal tuleb edastada hooneautomaatikasüsteemi.
10.4.2 Valvesignalisatsioon
Kinnistus paiknevatesse hoonetesse projekteeritakse valvesignalisatsioon, millega kaitstakse kõik hoone avatäidetega ruumid. Anduritega varustatakse kõikide korruste koridorid ja ruumid, kus paikneb väärtuslikku tehnikat või andmeid.
Valvesignalisatsiooni väljaehitamisel tuleb kasutada ainult tootja firmade originaalsüsteeme ja süsteemiosi, millele on väljastatud tootja garantii ja turvasertifikaadid.
Graafilise liidese vajadus täpsustatakse projekteerimise käigus. Graafilise liidese kaudu peab valvesignalisatsioon olema jälgitav ja juhitav. Plaanidelt peab olema võimalik ruume valvest maha võtta ja valvesse panna (piirangud valvurile teatud ruumide osas, nt serveriruum.). Valvesignalisatsiooni häiregraafika peab olema läbipääsusüsteemiga ühine. Vajalik riist- ja tarkvara peab sisalduma projektis ja tarnes. Projekti raames peab arvestama vähemalt serveri ja kahe kliendi tarkvaraga (töökohaga). Põhiprojekt ja tööprojekt peavad sisaldama eraldi valvestatavate alade loetelu ja süsteemi kasutamise kirjeldust.
Valvesignalisatsioon ehitatakse hoones välja ühe süsteemina, milles kasutatakse kõigile valvesignalisatsiooni osadele üht raudvaralist keskseadet.
Valvesignalisatsiooni keskseade paigaldatakse seadmete ruumi või valveruumi, laiendusseadmed paigutatakse tehnoruumidesse, mis ei tohi asuda viitetsoonis.Toite kadumisel peab süsteem olema suuteline iseseisvalt töötama vastavalt valitud turvalisuse astmele. Aku mahutavus tuleb arvutada vastavalt süsteemi voolutarbele.
Valvesignalisatsiooni keskseade peab võimaldama:
- eristada igat andurit aadressi/ahela täpsusega
- kontrollida ahela korrasolekut 24 tundi, määratleda kiirelt ja täpselt häiret tekitanud ahela
- saada ülevaadet vähemalt viimase 500 kasutaja toimingust ja registreerida süsteemi sündmused kellaajaliselt ja kuupäevaliselt
- edastada infot contact ID protokolliga turvafirmadele
- süsteemi keskseade peab omama LAN liidest server-jälgimisarvutiga ühenduseks ja võimaldama TCP/IP kaudu kaghalduse teostamist
- hooneautomaatika juhtimist (valgustust, ventilatsiooni jms).
Süsteemi juhtsõrmistikud paigaldatakse hoonesse- ja korruste sissepääsude lähedale. Kasutatakse LCD-tüüpi sõrmistikke, mille ekraanilt on näha valvesolek ja häireteated.
Laiendusmoodulid paigaldatakse spetsiaalsetesse tamperahelaga seadmekarpidesse. Laiendusmoodulid tuleb varustatada toiteplokkide ja varutoiteallikatega.
Kõik välisuksed varustatakse magnetkontaktiga.
Madalama turvariskiga ruumidesse paigaldatakse tavalised IR (infrapuna) andurid. Kõrgendatud turvariskiga ruumidesse (koridorid, üldruumid) paigaldatakse spetsiaalsed kinnikatmisekindla ehitusviisiga (ingl anti-masking) IR-andurid, mis edastavad süsteemi keskseadmele koheselt signaali ka anduri kinnikatmis- või varjamiskatsetest (eraldi häiretsooni).
Isikuvastase ründe edastamiseks kasutatakse statsionaarseid paanikanuppe. Administraator/valvuri töökohale, teenindussaali, kambriblokki, konvoi teekonnale, vestlus- ning ulekuulamisruumidesse tuleb näha ette statsionaarsed paanikanupud. Ette on nähtud võtmega tagastatavad häirenupud. Teenindussaalidesse, administraator/valvuri töökohale, vestlus- ning ülekuulamisruumidesse paigaldatakse paanikanupud varjatult töökoha lähedusse.
Häire edastus teostatakse tellija määratletud viisil ja kohta. Süsteemis peab olema valmidus häire edastuseks nii raadiomodemiga kui ka telefoniliini kaudu.
Erikasutusega ruumidesse tuleb projekteerida lokaalsed valvesüsteemid. Valvesüsteemide häire edastuseks tuleb teostada ühendused valve keskseadmega ja andmeside hoonejaotlaga.
10.4.3 Läbipääsusüsteem
Hoonesse projekteeritakse valvesüsteemiga integreeritud läbipääsusüsteem (täpsustab tellija), mis võimaldab inimeste liikumise neile ettemääratud aladel ja registreerib informatsiooni sisenemiste ja väljumiste kohta.
Läbipääsusüsteemi väljaehitamisel tuleb kasutada ainult tootja firmade originaalsüsteeme ja süsteemiosi, millele on väljastatud tootja garantii ja turvasertifikaadid. Läbipääsusüsteeme peavad saama hooldada sõltumatud firmad.
Läbipääsusüsteemi seadmetega varustatakse minimaalselt sissepääsu-uks, kasutatavad välisuksed, büroode, korruste sissepääsuuksed, funktsionaalsete alade vaheuksed, eriruumide uksed ja liftid. Graafilise liidese vajadus täpsustatakse projekteerimise käigus.
Läbipääsusüsteem peab toimima sõltumatult häiregraafika tarkvarast. Graafiline liides peab säilitama andmebaasi kaartide, nende omanike ja omistatud õigustega, tagama süsteemi mugava häälestamise, kaartide väljastamise ja tühistamise, kaartide kasutusõiguste määramise, uste avamise distantsilt ning võimaluse kasutada liidest interneti kaudu.
Süsteemi konfigureerimine, läbipääsuõiguste andmine ja logide vaatamine peab toimuma arvuti kaudu. Vastav riist- ja tarkvara peab kuuluma tarnesse.
Süsteemi keskseade-kontroller paigutatakse seadme- või valveruumi. Süsteemi keskseade peab omama server-jälgimisarvutiga ühenduseks LAN-liidest ja võimaldama TCP/IP kaudu kaughalduse teostamist.
Kontroller peab olema varustatud toiteplokiga ja varutoiteallikaga. Toite kadumisel peab süsteem olema suuteline iseseisvalt töötama vähemalt 24 tundi. Aku mahutavus tuleb arvutada vastavalt süsteemi voolutarbele. Uksekontrollerid peavad talletama sündmused side katkemisel, mis edastatakse keskseadmesse side taastumisel automaatselt.
Paigaldada tuleb distantskaardilugejad. Kaardilugejate paigalduskõrgus ja protokoll kooskõlastatakse tellijaga. Süsteemi paigaldus peab sisaldama distantskaarte vastavalt töökohtade arvule. Läbipääsusüsteemi kaartidena tuleb kasutada pealetrükivõimalusega distantskaarte (ingl proximity).
Välisustel kasutatakse mootorlukke ja siseustel elektrilisi solenoidlukke. Projektis tuleb lahendada evakuatsiooniuste avanemine (need, mis on mõlemalt poolt läbipääsusüsteemiga varustatud ) tulekahjusignalisatsiooni häire korral. Ühepoolse lugemisega ustel tuleb väljumiseks kasutada avamisnuppu või ukselinki.
10.4.4 Videovalve
Videojälgimissüsteemi juhtimine, salvestus ja jälgimisvoogude jagamine tuleb lahendada IP-põhise videojälgimissüsteemina.
Hoone perimeetri ja territooriumi valveks ning jälgimiseks paigaldatakse fikseeritud IP-värvikaamerad. Hoonesse paigaldatakse kuppelkaamerad, jälgimaks sissepääsu, fuajeed ja koridori.
Videosüsteemi töökoha riist- ja tarkvara peab sisalduma projektis ja paigalduses (hanke maksumuses). Videovalvesüsteemi hankesse kuuluvad ka serverite ja kettamassiivide seadmekapp. Seadmekappi peab jääma ühe kettamassiivi lisamiseks varuruum.
Kaamerate IP-võrk teostatakse omaette seadmekappides hoone arvutivõrgust eraldi. Jaotla kaabeldus lõpetatakse ühenduspaneelis. Hoone arvutivõrguga ühendatakse ainult salvestusserver.
Monitorideks on FHD-resolutsiooniga leedmonitorid vähemalt 24“ ja vähemalt 2xHDMI (või 2xDP) sisendiga, mis on tootja kirjaliku kinnituse alusel mõeldud katkematuks (24/7) staatilise pildi esitamiseks.
Videovalvesüsteemi seadmetele tuleb tagada reservtoide. Tugiaeg täpsustatakse projekteerimise käigus.
Salvesti
Videoserver paigaldatakse serveriruumi videojaotlasse ja jälgimise töökoht administraatorile/valvurile. Salvesti haldamine peab olema võimalik andmesidevõrgu kaudu. Serveri kellaaeg sünkroniseeritakse kellasüsteemi serverist.
Põhiprojektis tuleb määrata vajaminevate kasutajalitsentside arv, kusjuures kasutajalitsentsid peavad sisalduma tarnes.
Nõuded paigaldatavale salvestusserverile:
- Salvesti salvestusmaht peab tagama arhiivi 30 päeva FHD-resolutsiooni ja vähemalt 12 fps (kaadrit/sekundis) salvestuskiiruse juures.
- Minimaalselt kahe monitori väljund (Full HD 1080p)
- kõvakettad peavad olema kuumvahetatavad
- omama vähemalt RAID5 kontrollerit
- peab võimaldama H.264 ja H.265 videokodeeringut, mis salvestatakse minimaalse sagedusega kaadrisagedusel 12 fps iga kaamera kohta, FHD eraldusvõimel
- kellaajast sõltuvate erinevate salvestusrežiimide määramine erinevatele kaameratele või kaameragruppidele;
- video-liikumisdetektorite olemasolu igale kaamerale, mis on võimelised muutma salvestussagedust, vastavalt pildist avastatud liikumisele;
- eelalarm häiresalvestuse olemasolu;
- erineva eraldusvõimega salvestusrežiimide määramine eri kaameratele või kaameragruppidele;
- pöördkaamera juhtimine;
- voolukatkestuse korral peab server iseseisvalt käivituma ja üles laadima täielikku töövalmidusse ning jätkama salvestamist automaatselt;
- vähemalt 2x1 Gb LAN porti;
- olema rackitav 19“ seadmekappi.
Võrgulüliti
Võrgulüliti peab toetama andmeedastust kiirusega 10/100/1000Mbps iga pordi kohta ja omama vähemalt 2xFO kiudoptilise ühendamise valmidust.
Võrgulüliti peab olema hallatav, omama Layer 2+ tuge ning võimaldama veebilehitseja põhist haldusliidest.
Iga pordi kohta peab omama täielikku PoE (ingl Power-over-Ethernet) tuge. PoE portide lühiskaitse peab olema lahendatud üksiku pordi kaupa (lühis ühes pordis ei tohi lülitada välja kõigi kaamerate toidet).
Võrgulüliti peab omama piisavat sisemist ressurssi erineva kiirusega voogude puhverdamiseks. Switch peab olema rackitav.
Kaamera
Kasutatakse CMOS pildielemendiga kaameraid, suurusega minimaalselt 1/2,7“. Kaamerates kasutatav pildisensor peab vastama vähemalt 1:1 kasutatavale pildiresolutsioonile.
Kaamerate signaali-müra suhe ei tohi olla alla 50 dB. Välikaamerate valgustundlikkus peab olema päevases värvilises rešiimis vähemalt 0,01 lux, öises mustvalges rešiimis 0,007 lux ja IR režiimis 0 lux, mõõdetuna vähemalt F1.2, säriaja 1/30 IRE 50 juures.
Tuleb kasutada laia pildidünaamikaga raudvaralisi WDR-kaameraid, mille pildi dünaamika WDR on vähemalt 90 dB. Kaamerad peavad toetama nii 16:9 kui ka 4:3 pildiformaate. Kaamerad peavad edastama täisresolutsiooni korral vähemalt 25 fps, toetama mitme erineva resolutsiooni ja videokoodekiga videovoo esitamist (H264, H265).
Kaamera peab võimaldama PoE toitevõimalust. Full HD kaameratel tuleb kasutada spetsiaalseid Full HD võimekaid objektiive. Kaamerad on liikumistuvastusega, kusjuures liikumistuvastuse töötlus toimub kaameras, mitte serveris.
Väliskaamerad on kahesüsteemsed (ingl day-night, mehaanilise automaatselt ümberlülituva IR-filtriga), ilmastikukindlad, päikesekatte ja küttega varustatud IP65 kaamerakorpuses või POE+ bulletkorpuses. Korpuse küttevõimsus peab vastama meie kliimatingimustele. Kaamera peab olema varustatud sissehitatud infrapunaprožektoriga, mis peab kaamera öörežiimi minekul sisse lülituma. Kaameras peab toimima automaatne infrapunavalguse tugevuse reguleerimine vastavalt objekti kaugusele ja valgustatusele.
Väliskaamerate minimaalsed parameetrid peavad võimaldama 16:9 ja 4:3 formaadis piltevähemalt FHD kvaliteediga. Välikaamera objektiiv peab olema asfäärilise ja auto-iirisega objektiiviga, mis on tarkvaraliselt peenhäälestatav (ingl Auto back focus).
Sisekaamerate minimaalsed parameetrid peavad võimaldama 16:9 ja 4:3 formaadis pilte vähemalt FHD kvaliteediga. Jälgitavate siseruumide minimaalne valgustatus peab olema 2 lux. Kui valgustatus ei ole tagatud, tuleb kasutada IR-valgusdioodidega kaameraid.
Kaabeldus
Videosüsteemi kaabeldus teostatakse kohtkindlalt ja varjatult, kasutades kaableid 4x2x0,5 U/UTP Cat6 vastavalt keskkonnatingimustele. Kaamerate juures tuleb lõpetada kaabeldus ühenduspesades või kokkuleppel RJ45 Cat6 pistikuga. Jaotlas tuleb kaabeldus lõpetada ühenduspaneelis. Kaablivõrk tuleb testida vastavalt andmesidevõrgu nõuetele.
10.4.5 INVA-WC appikutsesüsteem
Inva-WC ruumi tuleb paigaldada appikutsesüsteem. Süsteem peab võimaldama inva-WC-s hätta sattunud liikumispuuetega inimestel ja teistel abivajajatel personalile audiovisuaalse hädaväljakutseteate edastada. WC-s hätta sattunud isik saab anda hädaväljakutse, vajutades surunupplülitiga kutseseadme nupule või tõmmates tõmbelülitiga kutseseadme nööri. Hädaolukorra lahendamise järel tuleb vajutada juhtploki tagastusnuppu häire tühistamiseks. Vajadusel tuleb signaal dubleerida valvuri/administraatori juurde.