Projekteerida ja paigaldada tuleb sellised turvasüsteemide keskseadmed ja tarkvara, millele suudab hooldust tagada vähemalt 3 Eesti Vabariigis tegutsevat ettevõtet (v.a tütarettevõtted).
Paigaldatud turvasüsteemidele peab olema tagatud Eestis tehase tehniline tugi.
Turvasüsteemide projekteerimisel tuleb lähtuda konkreetse objektile välja töötatud turvakontseptsioonist. Turvakontseptsiooni puudumisel tuleb arvestada turvalisuse kategooriaks 2 (valve- ja läbipääsusüsteemi korral), turvalisuse kategooriaks 3 (videosüsteemi korral) ning keskkonnaklassiks 2 siseruumides ja väljas 4.
Turvasüsteemide kaabeldus tuleb teostada kohtkindlalt ja varjatult. Turvasüsteemide andmeside ühendustes tuleb kasutada vähemalt CAT6 kaablit vastavalt keskkonnatingimustele või kui Tootja annab rangemad soovitused.
Kõikidel objektidel, kus on valvesüsteem ja läbipääsusüsteem tuleb kasutada integreeritud valve- ja läbipääsusüsteemi (põhiprojektides tuleb valve- ja läbipääsusüsteemi vaadata koos, mitte eraldi punktidena).
10.4.1 Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem (ATS)
Hoonesse projekteeritakse analoog-adresseeritav ATS, mis vastab Eestis kehtivatele nõuetele. ATS hõlmab hoonet või hoonete gruppi tervikuna, vajadusel tuleb paigaldada kordusnäidu paneel.
ATS projekteerimisel ja ehitamisel tuleb järgida standardi CEN TS-54-14 kõiki nõudeid.
ATS süsteemiga koos tuleb projekteerida ATS graafiline liides.
ATS graafiline liides peab minimaalselt võimaldama:
- ruumis oleva anduri häires ja normaal olekut,
- anduri isoleerimist,
- häirete ja vigade logi ( minimaalselt üks kuu).
ATS graafika jaoks peab olema ette nähtud hoonesse eraldi arvuti ja monitor. ATS graafika jaoks tuleb arvestada kõik vajalikud litsentsid (minimaalselt peab saama kaks kasutajat korraga sisse logida ATS tarkvarasse). Kui ATS tarkvara on klient-server põhine, siis serveri seade peab asuma nõrkvooluruumis.
ATS keskseadmel peab olema iga väljund ja sisend eraldi juhitav.
ATS keskseadme ekraanilt peab olema iga väljund ja sisend eraldi tuvastatavad.
Kõik paigaldatavad ATS-i seadmed peavad vastama normdokumentide nõuetele, omama Eestis aktsepteeritavaid vastavustunnistusi ning sobima omavahel tehniliselt kokku (sh peavad adresseeritavad ATS-i seadmed kasutama ühtset digitaalset sideprotokolli).
ATS andur tuleb projekteerida ja paigaldada igasse ruumi (WC’sse ja muusse väikestesse ruumidesse), mille pindala on suurem kui 1 m2 (olenemata ruumi põlemiskoormusest).
Kui ATS süsteemi silmusele on paigutatud kasvõi üks väljundseade (ka anduri alus, millel on relee väljund), tuleb silmuse kaabel projekteerida ja paigaldada tulekindla kaabliga.
ATS süsteemist tuleb ette näha saalide ja aula helisüsteemi vaigistamine tulekahju olukorras.
ATS häire ja rikke info tuleb edastada valvesüsteemi ja hooneautomaatikasüsteemi. ATS keskseadme ja hoone turvasüsteemide jaotla vahele tuleb paigaldada 1xCat6 kaabel.
Kõikidesse ruumidesse mis on mõeldud avalikult kasutatavatena (külalistele ligipääsetavad ruumid) ja kus võivad töötada erivajadustega inimesed, tuleb ATS alarmseadmed varustada vilkuriga. ATS alarmseadme vilkur peab olema igas avalikus ruumis.
Peale paigaldust tuleb töövõtjal esitada koos ATS deklaratsiooniga ka ATS heliseadmete (häirekellad või helisüsteemi kõlarid) heli tugevuse testi aruanne, kus on kirjas mõõdetud helitugevus igast hoone ruumist (kaasa arvatud WC’d ja tehnoruumid). Heli tugevuse testi aruanne peab olema allkirjastatud ATS deklaratsiooni allkirjastaja poolt ja lisatud teostusdokumentatsiooni hulka.
Hoonetest, kust tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade edastada Häirekeskusesse (112 teenus) tuleb projekteerida ja ehitada planeeritava edastusseadme asukoha juurde järgmine valmiduse: ATS häire ja vea signaalide edastuse kaabel; 230V toitekaabel; hoonejaotlast 1 x CAT6 kaabel. Edastusseadme asukoht peab olema näidatud ATS põhiprojekti joonistel.
10.4.2 Valvesignalisatsioon
Kinnistus paiknevatesse hoonetesse projekteeritakse valvesignalisatsioon, millega kaitstakse kõik hoone avatäidetega ruumid, kui turvakontseptsioon ei määra teisiti. Anduritega varustatakse kõikide korruste koridorid ja ruumid, kus paikneb väärtuslikku tehnikat või andmeid.
Valvesignalisatsiooni väljaehitamisel tuleb kasutada ainult keskseadme tootja originaalsüsteeme ja süsteemiosi, millele on väljastatud tootja garantii ja turva kategooria.
Igale objektile kus on integreeritud valve- ja läbipääsusüsteem tuleb lisada graafiline liides. Graafilise liidese kaudu peab valvesignalisatsioon olema jälgitav ja juhitav. Graafilise liidese plaanidelt peab olema võimalik ruume valvest maha võtta ja valvesse panna. Valvesignalisatsiooni häiregraafika peab olema läbipääsusüsteemiga ühine. Vajalik riist- ja tarkvara peab sisalduma projektis ja tarnes. Projekti raames peab arvestama vähemalt serveri ja kahe kliendi tarkvaraga (töökohaga) litsentsiga.
Valitav valve- ja läbipääsusüsteemi tarkvara peab suutma luua erinevate õigustega kasutajaid/operaatoreid (näiteks valvuri kasutajale ei tohi määrata serveriruumi valvestamise ja valvest maha võtmise õigusi). Põhiprojekt ja tööprojekt peavad sisaldama valvestatavate alade loetelu ja süsteemi kasutamise kirjeldust.
Valvesignalisatsioon ehitatakse hoones välja ühe süsteemina, milles kasutatakse kõigile valvesignalisatsiooni osadele üht riistvaralist keskseadet.
Valvesignalisatsiooni keskseade, laiendusseadmed (moodulid) tuleb paigaldada nõrkvoolu ruumidesse, mis ei tohi olla viitetsoonis. Valvesüsteemi server peab olema ühine läbipääsusüsteemiga ning asuma tehnosüsteemide jaotlas. Toite kadumisel peab süsteem olema suuteline iseseisvalt töötama vastavalt valitud turvalisuse astmele. Aku mahutavus tuleb arvutada vastavalt süsteemi voolutarbele.
Valvesignalisatsiooni keskseade peab võimaldama:
- eristada igat andurit aadressi/tsooni täpsusega;
- kontrollida ahela korrasolekut 24 tundi, määratleda kiirelt ja täpselt häiret tekitanud ahela;
- saada ülevaadet vähemalt viimase 500 kasutaja toimingust ja registreerida süsteemi sündmused kellaajaliselt ja kuupäevaliselt;
- edastada infot contact ID protokolliga turvafirmadele;
- süsteemi keskseade peab omama LAN liidest server-jälgimisarvutiga ühenduseks ja võimaldama TCP/IP kaudu kaughalduse teostamist;
- hooneautomaatika juhtimist (valgustust, ventilatsiooni jms).
Süsteemi juhtsõrmistikud paigaldatakse hoonesse- ja korruste sissepääsude lähedale. Kasutatakse graafilisi sõrmistikke, mille ekraanilt on näha valves olek ja häireteated.
Keskseade ja laiendusmoodulid paigaldatakse spetsiaalsetesse tamperahelaga seadmekarpidesse. Keskseade ja laiendusmoodulid tuleb varustada toiteplokkidega (toiteplokid peavad olema samalt Tootjalt kust on laiendusmoodulid) ja varutoiteallikatega.
Kõik välisuksed ja katuseluugid tuleb varustada magnetkontaktiga. Madalama turvariskiga ruumidesse paigaldatakse IR (infrapuna) andurid (Grade 2). Kõrgendatud turvariskiga ruumidesse (koridorid, üldruumid) paigaldatakse spetsiaalsed kinni katmiskindla ehitusviisiga (ingl anti-masking) IR-andurid, mis edastavad süsteemi keskseadmele koheselt signaali ka anduri kinni katmis- või varjamiskatsetest (Grade 3).
Isikuvastase ründe edastamiseks kasutatakse statsionaarseid paanikanuppe. Administraator/valvuri töökohale, teenindussaali, kambriblokki, konvoi teekonnale, vestlus- ning ülekuulamisruumidesse tuleb näha ette statsionaarsed paanikanupud. Ette on nähtud võtmega tagastatavad häirenupud. Teenindussaalidesse, administraator/valvuri töökohale, vestlus- ning ülekuulamisruumidesse paigaldatakse paanikanupud varjatult töökoha lähedusse.
Graafilise liidese kaudu peab valvesüsteem olema jälgitav ja juhitav. Graafilise liidese plaanidelt peab olema võimalik tuvastada kõikide andurite olekuid (normaal, häire, tamper, lühis, katkestus). Graafilise liidese plaanidel peab olema valvealad (valveala peab olema hoone plaani peale joonistatud valvesüsteemi graafikas nii, et valveala paistab hoone plaanilt läbi). Graafilise liidese plaanidel olevaid valvealasid peab saama valvestada ja maha võtta (ala peal parema hiire menüü valikust) plaanil olevast alast.
Häire edastus teostatakse tellija määratletud viisil ja kohta. Süsteemis peab olema valmidus häire edastuseks nii raadiomodemiga kui ka telefoniliini kaudu.
Erikasutusega ruumidesse tuleb projekteerida lokaalsed valvesüsteemid. Valvesüsteemide häire edastuseks tuleb teostada ühendused valve keskseadmega ja andmeside hoonejaotlaga.
10.4.3 Läbipääsusüsteem
Hoonesse tuleb projekteerida alati valvesüsteemiga integreeritud läbipääsusüsteem, mis võimaldab inimeste liikumise neile ettemääratud aladel ja registreerib informatsiooni sisenemiste ja väljumiste kohta.
Läbipääsusüsteemi väljaehitamisel tuleb kasutada ainult keskseadme tootja originaalsüsteeme ja süsteemiosi, millele on väljastatud tootja garantii ja turva kategooria. Läbipääsusüsteeme peavad saama hooldada sõltumatud firmad.
Läbipääsusüsteemi seadmetega (sulgur, solenoidlukk või mootorlukk, luku vasturaud, luku kaabel, luku keele kontroll lüliti, ukse magnet, kaardilugejad, vajadusel ukse avamis nupp ja ukse avariinupp) varustatakse minimaalselt sissepääsu uks, kasutatavad välisuksed, büroode uksed, korruste sissepääsuuksed, funktsionaalsete alade vaheuksed, eriruumide uksed, tehnosüsteemide ruumide uksed ja liftid.
Graafilise liidese kaudu peab läbipääsusüsteem olema jälgitav ja juhitav. Graafilise liidese plaanidelt peab olema võimalik kõiki uksi eraldi juhtida (avad, sulgeda, jätta avatuks, jätta suletuks, avada mingiks ajaks), uste olekuid jälgida (uks on lahti, ukse lukk on avatud olekus, uks on avatud jõuga, uks on normaal asendis). Graafiline liides peab säilitama andmebaasi kaartide, nende omanike ja omistatud õigustega, tagama süsteemi mugava häälestamise, kaartide väljastamise ja tühistamise, kaartide kasutusõiguste määramise. Graafilist liidest tuleb saada kasutada turva LAN võrgu kaudu. Süsteemi konfigureerimine, läbipääsuõiguste andmine ja logide vaatamine peab toimuma süsteemi järelevalve arvuti kaudu, mis ühendatakse tehnosüsteemide võrku (mitte andmeside võrku)
Süsteemi keskseade ja server paigutatakse nõrkvooluruumi. Server on ühine valvesüsteemiga ning peab asuma tehnosüsteemide jaotlas. Süsteemi keskseade peab olema ühendatud serveriga läbi LAN-liidese ja võimaldama TCP/IP kaudu kaughalduse teostamist.
Vastav riist- ja tarkvara peab kuuluma põhiprojekti ja olema tarnes.
Kontroller ja moodulid peavad olema varustatud toiteplokiga ja varutoiteallikaga. Toite kadumisel peab süsteem olema suuteline iseseisvalt töötama vähemalt 12 tundi. Aku mahutavus tuleb arvutada vastavalt süsteemi voolutarbele.
Kõik uksekontrollerid, mis ei asu keskseadmega samas ruumis peavad hoidma minimaalselt 2000 viimast kasutajat oma mälus ja talletama sündmused side katkemisel, mis edastatakse keskseadmesse side taastumisel automaatselt.
Paigaldada tuleb distantskaardilugejad. Kaardilugejate paigalduskõrgus ja protokoll kooskõlastatakse tellijaga. Süsteemi paigaldus peab sisaldama distantskaarte vastavalt töökohtade arvule + 30%. Läbipääsusüsteemi kaartidena tuleb kasutada peale trükitavaid distantskaarte (ingl proximity). Distantskaardi ja -lugeja vaheline ühendus peab olema krüpteeritud (minimaalset AES128 või samaväärne) Tootja võtmega. Kaardilugeja ja mooduli vahelise side krüpteering peab olema minimaalselt AES128 krüpteeringuga või samaväärse (krüpteeringu võti peab olema paigaldaja poolt sisestatud).
Välisustel kasutatakse mootorlukke ja siseustel elektrilisi solenoidlukke. Projektis tuleb lahendada evakuatsiooniuste avanemine (need, mis on mõlemalt poolt läbipääsusüsteemiga varustatud) tulekahjusignalisatsiooni häire korral. Ühepoolse lugejatega ustel tuleb väljumiseks kasutada avamisnuppu või ukselinki.
Enne objekti üleandmist tellijale tuleb valve- ning läbipääsusüsteemid häälestada, seada paika programmid, valmistada ette läbipääsukaardid ning kasutajate grupid. Üle tuleb anda parooliraamat ja litsentsid.
10.4.4 Videovalve
Videojälgimissüsteemi juhtimine, salvestus ja jälgimisvoogude jagamine tuleb lahendada IP-põhise videojälgimissüsteemina.
Hoone perimeetri ja territooriumi valveks ning jälgimiseks paigaldatakse IP-”bullet"kaamerad. Hoonesse paigaldatakse IP kuppelkaamerad, jälgimaks sissepääsu, fuajeed ja koridori.
Videosüsteemi töökoha riist- ja tarkvara peab sisalduma projektis ja paigalduses (hanke maksumuses). Videovalvesüsteemi hankesse kuuluvad ka serverite ja kettamassiivid ning tehnosüsteemide jaotla. Tehnosüsteemide jaotlasse peab jääma ühe kettamassiivi lisamiseks varuruum.
Kaamerate IP-võrk teostatakse tehnosüsteemide jaotlas hoone arvutivõrgust eraldi. Jaotla kaabeldus lõpetatakse ühenduspaneelis. Hoone arvutivõrguga ühendatakse ainult salvestusserver.
Monitorideks on FHD-resolutsiooniga monitorid minimaalselt 27“ ja vähemalt 1xHDMI (või 1xDP) sisendiga, mis on tootja kirjaliku kinnituse alusel mõeldud katkematuks (24/7) staatilise pildi esitamiseks.
Videovalvesüsteemi seadmetele tuleb tagada reservtoide. Tugiaeg täpsustatakse projekteerimise käigus.
Põhiprojektis tuleb projekteerida hoonele ja territooriumile videovalve teavitus sildid vastavalt Andmekaitse Inspektsiooni soovitustele.
Salvesti
Videoserver paigaldatakse nõrkvoolu- või serveriruumi tehnosüsteemide jaotlasse ja jälgimise töökoht administraatorile/valvurile. Salvesti haldamine peab olema võimalik tehnosüsteemide andmesidevõrgu kaudu. Serveri ja kaamerate kellaaeg sünkroniseeritakse kellasüsteemi NTP serverist.
Põhiprojektis tuleb määrata vajaminevate kasutajalitsentside arv, kusjuures kasutajalitsentsid peavad sisalduma tarnes.
Nõuded paigaldatavale salvestusserverile:
- salvesti salvestusmaht peab tagama arhiivi 30 päeva FHD-resolutsiooni ja vähemalt 12 fps (kaadrit/sekundis) salvestuskiiruse juures;
- minimaalselt kahe monitori väljund (4K);
- kõvakettad peavad olema kuumvahetatavad;
- omama vähemalt RAID6 kontrollerit;
- peab võimaldama H.264 ja H.265 videokodeeringut, mis salvestatakse minimaalse sagedusega kaadrisagedusel 12 fps iga kaamera kohta, FHD eraldusvõimel;
- kellaajast sõltuvate erinevate salvestusrežiimide määramine erinevatele kaameratele või kaameragruppidele;
- video-liikumisdetektorite olemasolu igale kaamerale, mis on võimelised muutma salvestussagedust, vastavalt pildist avastatud liikumisele;
- eelalarm häiresalvestuse olemasolu;
- erineva eraldusvõimega salvestusrežiimide määramine eri kaameratele või kaameragruppidele;
- pöördkaamera juhtimine;
- voolukatkestuse korral peab server iseseisvalt käivituma ja üles laadima täielikku töövalmidusse ning jätkama salvestamist automaatselt;
- vähemalt 2x1 Gb LAN porti;
- olema rackitav 19“ seadmekappi.
Võrgulüliti
Võrgulüliti peab toetama andmeedastust kiirusega 10/100/1000Mbps iga pordi kohta ja omama vähemalt 2xFO kiudoptilise ühendamise valmidust koos SFP moodulitega.
Võrgulüliti peab olema hallatav, omama Layer 2+ tuge ning võimaldama veebilehitseja põhist haldusliidest.
Iga pordi kohta peab omama täielikku PoE+ (ingl Power-over-Ethernet) tuge. PoE+ portide lühiskaitse peab olema lahendatud üksiku pordi kaupa (lühis ühes pordis ei tohi lülitada välja kõigi kaamerate toidet).
Võrgulüliti peab omama piisavat sisemist ressurssi erineva kiirusega voogude puhverdamiseks.
Võrgulüliti peab olema rackitav.
Iga võrgulüliti paroolid tuleb vahetada paigaldajal. Igal võrgulülitil peab olema erinev IP aadress.
Kaamerad
- Kaamerad peavad olema IP põhised kaamerad (vähemalt 100BASE-T, RJ45 pesaga).
- Kaameratel peab olema värvipildiga töörežiim päeval töötamiseks, mustvalge pildiga töörežiim öösel (vähese valgustatusega) töötamiseks.
- Kaamera peab olema mehaanilise automaatselt ümberlülituva IR-filtriga (Automatically removable infrared-cut filter).
- Megapiksel kaameratel tuleb kasutada spetsiaalseid megapiksel objektiive.
- Kaamerate objektiiv peab olema motoriseeritud autoiirisega ja juhitav läbi kaamera.
- Kaamerate pildisensori tüüp peab olema CMOS ja suurusega vähemalt 1/2,8“.
- Pildielementide (pikslite) arv pildisensoril ei tohi olla väiksem kaamerast edastatava maksimaalse videopildi resolutsiooniga määratud pikslite arvust.
- Kaamerate poolt edastatav videopildi resolutsioon peab olema vähemalt 2560 x 1440 pikslit (H x V).
- Välitingimustesse (keskkonnaklass 3 ja 4) paigaldatava kaamera poolt edastatav videopildi resolutsioon peab olema vähemalt 3840 x 2160 pikslit (H x V).
- Kaamerate signaali-müra suhe ei tohi olla alla 50 dB.
- Kaamerad peavad olema laia pildidünaamikaga (WDR-kaamera), mille WDR on vähemalt 90 dB.
- Kaamera valgustundlikkus peab olema päevases värvipildirežiimis alla 0,01 lux’i, mustvalge pildiga öö režiimis alla 0,007 lux’i ja IR režiimis 0 lux, mõõdetuna F1.2 kuni F1.6 avaga objektiiviga.
- Kaamerate poolt edastatava pildi kaadrisagedus peab olema täisresolutsiooni korral vähemalt 25 fps.
- Kaamerad peavad võimaldama edastada videopilti vähemalt 16:9 (suhe 1,778) ja 4:3 (suhe 1,333) küljesuhtega.
- Kaamerad peavad toetama samaaegselt vähemalt kahe erineva videovoo edastamist. Videovoogudele määratav minimaalne resolutsioon peab olema vertikaalresolutsioonil vähemalt 1080 pikslit ja videokoodek peab olema vähemalt H264.
- Kaamera peab toetama vähemalt H264 ja H265 videokoodekeid.
- Kaamera peab olema liikumise tuvastusega, kusjuures liikumise tuvastuse töötlus peab toimuma kaameras, mitte serveris.
- Kaameras peab olema sissehitatud infrapunaprožektor, mis peab sisse lülituma kaamera öö režiimi minekul.
- Kaameras peab toimima automaatne infrapunavalguse tugevuse reguleerimine vastavalt objekti kaugusele ja valgustatusele (inglise keeles Smart-IR või samaväärne).
- Kaameral peab olema PoE toite võimalus (IEEE 802.3af-2003 või IEEE 802.3at-2009).
- Kaamera löögikindlus peab olema minimaalselt IK08 (vastavalt standardile IEC/EN 62262).
- Välitingimustesse (keskkonnaklass 3 ja 4) paigaldatav kaamera korpus peab olema ilmastikukindel (vähemalt IP65 vastavalt standardile IEC/EN 60529), päikesekattega ja küttega varustatud.
Eespool nimetatud tehnilised parameetrid peavad olema selgelt välja toodud kaamera tootjapoolses dokumentatsioonis, mis peab olema avalikult kättesaadav tootja kodulehel. Maaletooja või esindaja kinnitus nõuetele vastavuse kohta ei ole aktsepteeritav.
Põhiprojektides tuleb projekteerijal kaamerate kohta määrata lisaks eespool toodud parameetritele veel järgmised parameetrid (RKAS’i remonttöö on töö, mis teostatakse ilma põhiprojektita):
- Kui objektile on loodud turvakontseptsioon, peab kaamerate hulga, asetuse ja parameetrite kirjeldamisel arvestama turvakontseptsioonis nõutut. Põhiprojekti projekteerija kohustus on andmete ülekandmine videovalve põhiprojekti.
- Projekteerijal tuleb projektis määrata igat tüüpi kaamera kohta eraldi parameetrid.
- Projekteerijal tuleb põhiprojektis määrata salvestustarkvara kaamera salvestuse parameetrid: videovoo parameetrid salvestamisele (liikumise olemasolule ja ilma liikumiseta) ja videovoo parameetrid vaatamisele. Määrata tuleb vähemalt järgmised parameetrid pildi resolutsioon, kaadrisagedus, videokoodek, liikumise aeg, eel ja järel salvestamise aeg.
- Kaamerate infrapunavalguse minimaalne ulatus meetrites (RKAS’i remonttöödel minimaalselt 30 m).
- Kaamerate ONVIF tüüp (Profile S, Profile G, Profile T).
- Kaamerate korpuste tüüp välitingimustes kaameral ja sisetingimustes kaamerale (RKAS’i remonttöödel välitingimustesse kaameral „bullet“ või „box“ tüüpi ja sisetingimustes kaameral „dome“ tüüpi).
- Kaamerate komplektsus (kaamera alus, vajadusel toiteplokk, jne). (RKAS’i remonttöödel peab iga kaamera komplekti kuuluma kaamera alus).
- Kaamerate analüütika-funktsioonid (näiteks: numbrituvastus, joone ületamine, sissetungi tuvastamine, ala valve, näotuvastus, objekti eemaldamise tuvastus, jne).
- Kaamerate minimaalne optiline suum pöördkaameratel kordades (RKAS’i remonttöödel vähemalt 28 kordne).
- 180 ja 360 kraadi vaateväljadega kaamera puhul tuleb määrata kaamerate minimaalne pildi resolutsioon (RKAS’i remonttöödel vähemalt 6MP).
Kaabeldus
Videosüsteemi kaabeldus teostatakse kohtkindlalt ja varjatult, kasutades kaableid 4x2x0,5 U/UTP CAT6 vastavalt keskkonnatingimustele. Kaamerate juures tuleb lõpetada kaabeldus ühenduspesades või kokkuleppel RJ45 CAT6 pistikuga. Tehnosüsteemide jaotlas tuleb kaabeldus lõpetada ühenduspaneelis. Kaablivõrk tuleb testida ja anda garantii vastavalt andmesidevõrgu nõuetele.
