8.2.1 Üldnõuded
Kõik hooned tuleb varustada kanalisatsiooniga ning ehitatavas kanalisatsioonisüsteemis peab olema tagatud õhutus. Kõik hoonekanalisatsioonitorud peavad omama kehtivat Nordic Poly Mark tähistust.
8.2.2 ARVUTUSÄRAVOOLUD JA TORUSTIKE DIMENSIONEERIMINE
Reovee arvutusäravool arvutatakse ja torustik dimensioneeritakse standardi EVS 846 „Hoone kanalisatsioon” järgi.
Reovee arvutusäravool sõltub sanseadmete arvust, mille abil arvutatakse reoveeneelude normäravoolude summa, arvestades ka reoveeneelude üheaegse töötamise tegurit.
Ööpäevased veetarbimise väärtused on toodud „Osa 7, Veevarustus“.
Sademeveekanalisatsioon katustelt arvutatakse vastavalt EVS 846 „Hoone kanalisatsioon” punktis 7 toodud juhistele.
Sademeveekanalisatsiooni välisvõrgu puudumisel võib sademevee juhtida sülitiga hoonest eemale (maksimaalne kõrgus maapinnast 200-300 mm), näiteks haljasalale.
Sademeveeäravoolu ühtlustamiseks tuleb eelistada eelkõige looduslikke lahendusi (kraavid, tiigid, rohealad, ojad, vms), seejärel torustiku läbimõõdu suurendamist (nt suure läbimõõduga isevoolsed sademevee harutorustikud) ning viimasena mahutite paigaldamist. Sademevee mahutina tuleb vältida nn „maa-aluste sademeveeplokkide“ lahendust, kuna nende puhastamine pole võimalik ning geomembraani purunemisel võib esineda mittesoovitud pinnase liikumisi.
Kanalisatsiooni üleujutuse riskide vältimiseks tuleb väliskanalisatsioonivõrk (sh sademeveekanalisatsioon) projekteerida ja ehitada nii, et oleks välistatud kohaliku arvutusliku intensiivsuse ja tõenäosusega valingvihmast põhjustatud torustiku ületäitumine ning üleujutus.
Paisutuskõrgus ja uputuse vältimise meetmed
Kui paisutuskõrgus ei ole tehniliste tingimustega määratletud, loetakse selleks kinnistu poolt esimese ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva kanalisatsioonikaevu kaane kõrgusest 10 cm võrra kõrgem tase. Kinnistu kanalisatsioonil peavad allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reo- ja sademeveeneeludel ning drenaaživee äravoolul olema kaitseseadmed uputuste ja tagasivoolu vältimiseks.
Kõik kanalisatsiooni pumplad ja kogumismahutid (rasvapüüdurid, settebasseinid, ühtlustusmahutid) tuleb uputuste vältimiseks hoonest väljapoole projekteerida (kui see ei ole tehnoloogilise lahendusega vastuolus) ning tuleb tagada regulaarne juurdepääs nende teenindamiseks hooldusmasinaga.
Drenaažisüsteemi projekteerimiseks on vajalikud pinnase geotehnilised andmed, sealhulgas hüdrogeoloogilised tingimused (pinnasevee tase ja selle võimalikud kõikumised, survelise pinnasevee olemasolu ja veesurve tase). Suurte ja keerukate hoonete korral ning keerulistes pinnasetingimustes tuleb teostada eraldi uurimine ja drenaaživee äravoolu arvutus.
8.2.3 HOONE KANALISATSIOONI MINIMAALSED LANGUD
Olmekanalisatsiooni langude määramisel juhinduda EVS 846 toodud nõuetest. Kondensaadi ärajuhtimisel võib kallet vähendada 0,5%-ni.
8.2.4 MATERJALID
Olmekanalisatsioonis kasutatakse üldjuhul järgmisi toru materjale ja läbimõõte:
- PP de 32…110 S16 (ruumides)
- PP de 32…110 S14 (põranda all ja püstakud)
- PVC de 110…200 SN4 (ruumides)
- PVC de110…200 SN8 (põranda all ja püstikud)
- malmist epoksiidkattega muhvideta kanalisatsioonitorusid DN50…150
- Välisaladel kõik torustikud SN8
Erijuhtudel on võimalik kasutada ka keevitatavat kanalisatsiooni plasttoru, happekindlat terastoru jne.
Sademeveekanalisatsioonis kasutatakse üldjuhul järgmisi survekindlate ühendustega toru materjale ja läbimõõte, mis paigaldatakse vastavalt tootja paigaldusnõuetele:
- PE100 PN10 (elektrikeevisliitmikega) alates de75 ja suuremad
- HDPE elektrikeevisliitmikega (nt Geberit)
- malmist epoksiidkattega muhvideta kanalisatsioonitorusid DN60 ja suuremad
- kuni 5 m kõrguste hoonete puhul võib kasutada PP ja PVC isevoolseid torusid (S14 või SN8)
8.2.5 ISOLEERIMINE
Püstikud ja laealused torustikud tuleb isoleerida. Isoleerimisel juhindutakse Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 “Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Osa 1“ peatükk „G9 Isolatsioon“ nõuetest, kuid täiendavalt on vaja silmas pidada järgmist:
- Isoleerimata ventilatsioonitorudega samas šahtis paiknev kanalisatsioon ei tohi olla põlev, st PP-plasttoru tuleb kindlasti isoleerida kivivillaga min D 50 mm.
- Kõikides ruumides, peale WC-de, tagab ülemise korruse laealuse kanalisatsiooni arvestatava heliisolatsiooni mineraalvillast isolatsioon (min paksus 50 mm), mille ümber on lisaks rajatud kipsist (d≥13 mm) karp.
- Laealused kanalisatsioonitorud võib heliisolatsiooniks isoleerida nii kivi- kui klaasvillaga. Klaasvill ei tule arvesse tuletõkkeisolatsioonina.
- Heliisolatsiooniks kasutatava villa tihedus peab olema min 40 kg/m3 ja tuletõkkeisolatsiooniks min 100kg/m3.
- Malmist kanalisatsioonitoru heliisolatsioon on vaatamata suuremale massiivsusele tootjate andmeil plasttoruga analoogiline, tuletõkke isolatsiooni malmtoru ei vaja.
- Juhul kui kasutatakse spetsiaalseid müra summutavaid torusid, tuleb lähtuda tootja juhistest.
- Sademeveetorustik tuleb kogu ulatuses isoleerida nii kondensaadi kui müra leviku vältimiseks. Sadeveetorustike läbiviikudes peab isolatsioon olema paigaldatud katkematult, et vältida kondensaadi tekkimist konstruktsioonis.
- Välisõhku jäävatesse sademeveerennidesse, -torudesse ja äravoolulehtritele tuleb külmumise ärahoidmiseks paigaldada isereguleeruv soojenduskaabel võimsusega vähemalt 20 W/m.
Ruumides olevad torud ei pruugi vajada ilmastikukindlat katet, kuid nad võivad vajada mehaanilist kaitset – nt kütmata pööningud, laod, garaažid jne. Tehnilistes ruumides põranda tasapinnast kuni 2 m kõrguseni paiknevale torustiku isolatsioonile on vajalik mehaaniline kaitse. Kattepleki paksus on minimaalselt 0,5 mm. Tsingi paksus katteplekil peab olema vähemalt 275 g/m². Katteplekkide ühendused peavad olema needitud: vähemalt 7 tk/jm. Arhitektuursetest nõuetest tulenevalt võivad katteplekid olla värvilised, sellisel juhul tuleb eelistada PVC-ga kaetud tsingitud terasplekke.
Laealuste kanalisatsioonitorude isolatsioon tuleb lisaks alumiiniumteibile täiendavalt mehaaniliselt fikseerida, näiteks pehme tsinktraadiga d=0,5 mm sammuga 300 mm, vältimaks isolatsiooni kleeplindi lahtiliimumist.
Torude isoleerimine tulekindluse tagamiseks tuleb lahendada kompleksselt koos arhitektuurse-ehitusliku osaga (nt šahti konstruktsioon).
8.2.6 TORUSTIKE KINNITAMINE
Kanalisatsioonitorustiku kinnitamisel tuleb juhinduda tabelist 8.1.
Tabel 8.1 Torude maksimaalsed kinnitusvahemikud
Toru Ø, mm
Plast
(Malm)
|
Lubatud maksimaalsed vahemikud (cm)
|
Horisontaalsed torud
|
Vertikaalsed torud
|
Malm-toru
|
Plasttoru
|
Malmtoru
|
Plast-toru
|
de32
|
—
|
50
|
—
|
120
|
de50
(DN60)
|
150
|
70
|
250
|
120
|
de75
(DN80)
|
180
|
80
|
250
|
180
|
de110 (DN100)
|
180
|
100
|
250
|
180
|
de160 (DN150)
|
200
|
120
|
300
|
200
|
Vertikaalsete torude kinnitamisel kasutada RT kaardi 84-10818-et joonis 39, variant 39k.
8.2.7 SANITAARSEADMED
Sanitaartehnika seadmed peavad omama CE märgist. WC-potid tuleb valida vett säästvad, kahesüsteemse loputuspaagiga. Ühe hoone piires tuleb reeglina kasutada ühe tootja tooteid, konkreetsed sanitaarseadmed tuleb tellijaga kooskõlastada.
Koristaja ruumi tuleb lisaks roostevabast sanitaarseadmetele masinpuhastusseadme jaoks ette näha tööstuslik põranda trapp (tööstuslik PVC trapp mahtuvusega 7,7 l või roostevaba 300x300, kus peab sees olema liiva kogumise ämber ca 2 l). Lisaks tuleb koristusmasina täitmiseks ette näha eraldi veeots. Koristajaruumi täpsed tehnilised tingimused täpsustatakse projektipõhiselt.
8.2.8 PUHASTUS- JA KONTROLLLUUGID
Horisontaalsete kogumistorude diameeter peab olema vähemalt de110. Horisontaalselt kulgevaid torusid peab olema võimalik puhastada vähemalt iga 20 m tagant. Toru peab olema põranda puhastusluugist mõlemas suunas puhastatav.
Põrandaaluse torustiku puhastusluugid tuleb paigaldada hoone väljundile siseseina taha, kuid seinast mitte kaugemale kui 5 meetrit. Puhastusluuk peab taluma koormust (min 300 kg) ja olema haisukindel.
Püstikute puhastusavad tuleb paigaldada alumisele korrusele ja üle korruse kõikidele järgnevatele korrustele. Koolides ja lasteaedades tuleb puhastusavad ette näha tihedamalt. Puhastusluukide vahel tohib olla maksimaalselt 2 põlve.
Šahtides paiknevate torustike kontrolliks (eeskätt lekete avastamiseks) tehakse igale korrusele šahti seina vähemalt 200×200 mm kontroll-luuk, kuid mitte vähem kui äärik + 50 mm. Samas ei tohi vähendada šahti tulepüsivust. Kontroll-luugid tuleks paigaldada põrandast 1000 mm kõrgusele.
Sademeveetorustike puhastustükid peavad olema suletud survekindlalt.
8.2.9 LÄBIVIIGUD TULETÕKKETARINDEIST
Kõik läbiviigud tuletõkketarindeist tuleb teostada vastavalt Siseministri määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“.
Plastist kanalisatsioonitorude läbiviigud tuletõkkesektsioonidest tuleb varustada olenevalt materjalist ja toru läbimõõdust sertifitseeritud tuletõkkemansettide, -mähiste või spetsiaalse paisuva tuletõkke akrüülhermeetikuga (sh grafiithermeetik).
8.2.10 TUULUTUS
Olmekanalisatsiooni tuulutustoru kõrgus peab ulatuma vähemalt 0,5 m üle katuse pinna. Õhutustoru ja –otsik peavad olema UV kindlad.
Tuulutust ei tohi lõpetada ventilatsioonikorstna katte all koos ventilatsioonitorudega. Juhul kui tuulutus asub ventilatsioonitorude vahetus läheduses, tuleb tuulutus viia ventilatsioonikorstna kattest läbi ning tuulutuse ja katte vahele peab jääma vähemalt 300 mm.
Minimaalsed lubatud vahemaad:
- korstnast vähemalt 1 m kaugusel;
- kõrgemal paiknevast aknast horisontaalsuunas vähemalt 5 m kaugusel;
- ventilatsiooni väljapuhkeavast vähemalt 1 m kaugusel;
- ventilatsiooni õhuvõtuavast vähemalt 8 m kaugusel.
8.2.11 KANALISATSIOONITORUSTIKE PUHTUS
Ehitus- ja remonttööde käigus tuleb välistada ehitusjäätmete (pahtlid, värvid jms) sattumine kanalisatsiooni. Tellijaga tuleb eelnevalt kokku leppida võimalikud meetmed (täiendav kanalisatsioonitorustik, settetünnid jne) selle ärahoidmiseks. Töövõtjal on kohustus tõestada tellijale, et kanalisatsioonitorustik (sh ka sadeveekanalisatsioonitorustik) on puhas (vahetult enne tellijale üleandmist tehtud videoraport,).
8.2.12 KONDENSAADI KANALISEERIMINE
Ventilatsiooniagregaatide, õhuvõtukambri, jahutusseadmete ja madalatemperatuuriliste fan-coil’ide kondensaadi äravool tuleb lahendada läbi palliga haisuluku ja see peab olema isevoolne. Vältida tuleb kanalisatsiooniõhu sattumist õhuvõtukambrisse. Selle paigaldamisel tuleb kasutada jäika plastmasstoru, mis tuleb monteerida vajaliku kaldega. Ühendus üldkanalisatsiooni tuleb lõpetada läbi trapikaane. Vesilukku tuleb kaitsta külmumise eest.
8.2.13 SURVESTAMINE
Surveproov tehakse kogu süsteemile enne selle üleandmist ning kaetud tööde akti koostamisel vastavas ulatuses.
Torustike survestamisel tuleb juhinduda valmistajatehase instruktsioonidest (surved, kontrollajad).
Reovee torustikule tuleb teha põrandaaluse torustiku lekketest, täites toru veega alates esimesest kaevust kuni vähemalt põranda tasapinnani. Seejärel tuleb valgustada torustik kaameraga läbi. Torustikele tehakse läbivaatlus kaldemõõdikuga varustatud TV kaameraga ja esitatakse kalderaport.
Sademeveekanalisatsiooni surveproov tehakse survetorude puhul süsteemi veega täitmisega, esimesest kaevust katuse pinnani.
Surveproov tehakse kogu süsteemile enne selle üleandmist ning kaetud tööde akti koostamisel vastavas ulatuses.