Juhul, kui antud juhendi nõuded ja alusdokumentatsiooni nõuded on vastuolus, tuleb järgida rangemaid nõudeid.

Kvaliteedinõuded

• Hoone Tehnosüsteemide RYL 2002 II osa

Standardid

Hoone tuleb varustada hooneautomaatikasüsteemiga (BACS- Building Automation and Control System), millele on täisfunktsionaalne ligipääs lokaalselt ja lokaalse järelevalvekeskuse puudumisel läbi RKAS järelevalvekeskuse. BACS peab võimaldama järelevalvekeskuse kaudu peab olema võimalik hoone tehnosüsteeme juhtida, jälgida ning analüüsida süsteemide pikemajalist tööd. Lisaks peab BACS informeerima operaatorit/kasutajat/kinnisvarahaldurilt operatiivselt erinevatest tõrgetest ja probleemidest, et teostadaja vajadusel ennetavat hooldust ja ennetada hoone kasutaja tulevasi probleeme seoses hoone tehnosüsteemidega. BACS on ette nähtud hoonete energiasäästlikumaks ja operatiivsemaks haldamiseks. BACS projekteerimisel tuleb lähtuda süsteemi tõhususe klassidest A või B (täpsustatakse tellija poolt ning sõltub hoone tüübist ja vaadeldavast tehnosüsteemist ja selle osast) vastavalt standardile EVS-EN 15232 „Hoonete energiatõhusus. Osa 1: Hoone automaatika, juhtseadmete ja hoonehalduse toime“. Esitatud nõuded on aluseks automaatikaprojektide koostamiseks.

Juhtimisvalmidus ja pikaajaliste trendide salvestamine integreerida ühte Riigi Kinnisvara AS järelevalvekeskusesse (Schneider Electric Enterprise Server, Siemens Desigo Insight CC, Niagara NX). Igapäevane juhtimine ja jälgimine peab olema korraldatud objekti https-toega Web-stationi (veebipõhise liidese) ja/või BACS juhtimiskeskuse (veebipõhise liidese) kaudu. Veebipõhiseid ligipääsusid haldab RKAS-IT osakond. Järelvalvekeskusega (tehnoserveriga) ühendamisel kasutada avatud Bacnet protokolli.

BACS funktsionaalsuse minimaalsed mahud (jälgitavad ja juhitavad parameetrid) on toodud parameetrite tabelis p. 11.8.

Projekti struktuurskeemil näidata BACS-võrku kuuluvad seadmed ja andmesiinid. Struktuurskeem tuleb luua koostöös hoone tehnosüsteemide projekteerijatega ning kooskõlastada tellijaga.

Suure energiakasutusega keerukate hoonete peasissepääsu juurde tuleb paigaldada infotabloo mille täpsemd nõuded on esitatud peatükis 11.3 „Järelevalvekeskuse visualiseeringule ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

Hooneautomaatikaga tuleb ühendada järgmised süsteemid ja seadmed:

• soojusvarustus
• veevarustus ja kanalisatsioon
• elektrivarustus
• valgustus
• ventilatsioon 
• külmavarustus
• ruumikliima juhtimine
• muud süsteemid ja seadmed (lifti häire, liiva-, rasva-, õlipüüdurid, sprinkler ja tulekustutus-vesi, valve- ja tulekahjusignalisatsiooni üldised seisunditeated, jne).

Hoone valvesüsteemi olekusignaal peab jõudma hooneautomaatikasse ning selle abil tuleb seadistada erinevad energiasäästurežiimid (õhuvahetus, ruumikliima, vee kasutus jne.)

Järelevalvekeskus

Hoone järelevalvekeskused jagunevad:

• Lokaalne järelevalvekeskus ehk hoone juhtarvuti koos juhtprogrammiga mis paikneb hoones või kompleksis. Üldjuhul nõutav kui lokaalses automaatikasüsteemis on minimaalselt 500 I/O punkti. Lokaalne järelevalvekeskust peab olema võimalik liidestada RKAS järelevalvekeskusega;

• RKAS järelevalvekeskus. Järelevalvekeskus mis on ligipääsetav RKAS Hooneautomaatika võrgu kaudu ning kuhu liidestatakse lokaalsed hoonetes paiknevad web-serverid või võrguvalmidusega kontrollerid ning vajadusel ja Tellija soovil ka Lokaalne järelevalvekeskus. Lokaalsete süsteemide juhtimine peab olema võimalik nii lokaalselt kui ka RKAS tehnoserveri kaudu kuhu salvestatakse ka pikaajalised trendid (11.6).

• Lokaalne web-server mis on kasutatav lokaalselt hoone või kinnistu hooneautomaatika võrgust ja kaugühenduse olemasolul ka Riigi Kinnisvara AS hooneautomaatikavõrgust.

Järelevalvekeskuse visualiseeringule ja ülesehitusele esitatavad nõuded

Järelvalvekeskuses tuleb erinevad tehnosüsteemid, kulumõõtjad, hoone energiatarbimise kuva, korruseplaanid, jne. esitada objekti põhiselt hierarhilise struktuurina (nn. puuna).

Objektil toimuvast kiirema ülevaate saamiseks tuleb koostada, ning visualiseerida järgmised koondtabelid:

• Ventilatsioonisüsteemide koondtabel (kui hoones on rohkem kui 2 ventilatsioonisüsteemi) – visualiseerida soojustagastite kasutegur, süsteemi olek, ventilaatorite töösagedus, sissepuhke ja heitõhu temperatuur; kütte-jahutuskalorifeeri ventiilide asendid (niisutuse olemasolul ka niisuti olek).

• Ruumide sisekliima koondtabel korruseplaanil ja tabelis – visualiseerida ruumi hetketemperatuur; temperatuuri seadesuurus; kütte-jahutusventiilide olekud; akna avatuse olek ning valgustuse olek ja töösagedus kui valgustus on integreeritud hooneautomaatikasüsteemi.

Tehnosüsteemide visualisatsioonid tuleb esitada teostatud tehnoloogiliste skeemidena (vt. p. 11.9 PÕHIMÕTTESKEEMID). Skeemidel tuleb arusaadavalt esitada süsteemi teeninduspiirkonnad, tööajad (seadistamise võimalus), parameetrite olekud (seadistamise võimalus) ja häired. Tehnosüsteemi visualisatsiooni ekraanilt peab kasutajasõbralikult saama ligi selle süsteemi parameetrite trendidele, seadesuurustele.

Järelvalvekeskuses tuleb esitada kõikide BACS ühendatud seadmete tööaja seadistused ja kõikide häirete loetelu tabeli kujul koos parameetriga, mis on iga tabeli veeru (parameetri) järgi filtreeritav.

Energiatõhususe kuvale kuvatav lepitakse tellijaga kokku. Kuval kuvatakse lisaks staatilisele väljastatud kehtivale energiamärgisele ka hoone hetke ja perioodi energiakasutus koos energiabilanssiga. Energiakasutuse kuval kuvada ka hoone kaalutud energiaerikasutus (KEK) ja sellele vastav energiamärgise klass. KEK arvutusesest tuleb maha lahutada energiaarvutuses arvesse mitte võetud tehnosüsteemid ja elektritarvitid mis peavad olema eraldi mõõdetud. Suurtel hoonetel mille hooneautomaatikasüsteemi on seotud vähemalt 500 I/O punkti, mille prognoositav aastane netoenergiakasutus (soojusenergia + elektrienergia) on minimaalselt 700 MWh ja mida külastavad rahvahuhulgad energiakasutuse infotabloo hoone peasissepääsu lähedale nähtavasse kohta. Infotabloo diagonaal peab olema vähemalt 32“ (Full-HD) ja täpne asukoht tuleb kooskõlastada tellijaga.

Visualiseerimisjoonistel kasutada formaati 1920x1080 (FHD).

Tehnosüsteemid (ventilatsiooniagregaadid, külmamasinad, soojuspumbad ja autonoomselt sisse/väljalülitatavad seadmed) peavad olema varustatud töötundide loenduritega. Loendur peab olema nullitav ja programmeeritav väljastamaks II prioriteedi häiret hooldusintervalli täitumisel. Hooldusintervallid tuleb seadistada vastavalt tootja kasutusjuhendile.

Nõuded lokaalsele hoones paiknevale järelevalvekeskusele

• Arvutikomplekt või rackitav server (täpsustada tellijaga projekteerimisetapis), järelevalvekeskuse tarkvara soovituslikele nõuetele vastava protsessori, kõvaketta ja operatiivmäluga. Viirusekaitse F-Secure, Norton Security või samaväärne;

• Operatsioonisüsteem peab olema domeeni lisamise võimalusega ning olema automaatika tööprogrammi poolt toetatav;

• Vähemalt 24” LED monitor resolutsiooniga 1920x1080;

• Klaviaatuur eesti tähestikuga, hiir;

• Kõik vajalikud ühenduskaablid;

Järelvalvekeskuse programm (SCADA) peab võimaldama:

• Hoone automaatikasüsteemi sisse logida enamlevinud veebisirvija kaudu (https-protokolliga) läbi RKAS hooneautomaatikavõrgu ning lokaalse hooneautomaatikavõrgu;

• Hoone automaatikasüsteemi sisse logida korraga vähemalt 4-el erineval kasutajal (3-kasutajat veebisirvija abil internetist + 1 järelvalvearvutist);

• Juurdepääs peab olema tagatud ainult registreeritud kasutajatel parooli ning kindlaksmääratud volitustega. Nõutav vähemalt 3 erinevat volituse taset: haldur/vaataja, tehnik/hooldaja, rakenduse administraator.

Järelvalvekeskuse tarkvarana (SCADA) tuleb kasutada litsentseeritud tarkvara millel on tootjapoolne tugi ja uuendused tagatud vähemalt 5 aastaks.

Nõuded lokaalsüsteemi liidestamisel RKAS järelevalvekeskusega

Juhul kui hoone kompleksis ei paikne lokaalne järelevalvekeskus tuleb lokaalne hooneautomaatikasüsteem liidestada ühe RKAS järelevalvekeskusega (11.2).

Lokaalne hooneautomaatikasüsteem peab olema ligipääsetav ja jälgitav nii lokaalsüsteemi kaudu kui ka RKAS järelevalvekeskuse kaudu.

Häire teated, kulumõõtjate näidud ja pikajalised trendid tuleb trendida RKAS järelevalvekeskusesse kui süsteem on liidestatud RKAS järelevalvekeskusega. Objekti visuliseering peab olema kasutatav ja hooneautomaatikasüsteemi alamkontrolleris olevad tööprogrammid peavad olema muudetavad läbi RKAS järelevalvekeskuses paikneva hooneautomaatikaprogrammi.

Hoone valgustus

Hoone töö- ja üldruumide valgustusautomaatika ja juhtimise tase lepitakse igakordselt tellijaga kokku. Vajaduspõhise juhtimise korral ruumide valgustust juhitakse tsoonide kaupa vastavalt ajaprogrammile, päevavalgusele, vastava tsooni kohalolekuanduri või läbipääsu- ja valvesüsteemist tuleva olekuteatega. Päevavalguse arvestamine ja hämardamisfunktsiooni kasutamine (vastab BACS A klassile) peab olema kooskõlas ruumi tegeliku paiknemise ja kasutamisrežiimiga. Valgustuse juhtimisel võib kasutada vaid üldtunnustatud ja avatud protokolliga andmesiinide skeeme tagades oleku- ja juhtimissignaalide integreerituse BACS süsteemi.

Hoone välisvalgustus peab olema vajaduspõhiselt juhitud. Hoone välisvalguse hämaraandur ühendada BACSi, kust peab olema võimalik jälgida olekuteadet ja muuta seadesuurusi.

Programmiliselt tuleb sisevalgustus automaatselt välja lülitada hoone üldvalvestamisel.

Alakeskus peab töötama iseseisvalt, st sõltumatult nii RKAS järelevalvekeskusest kui ka lokaalsest järelevalvekeskusest.

Alakeskused peavad lisaks juhitava süsteemi veateadetele edastama oma komponentide töövõimekuse kohta häired:

• moodulite riketest

• kommunikatsiooni riketest moodulite ja platsiseadmetega

• mõõtetulemuse väljumisest mõõtepiirkonnast

Sidekanal alakeskuste vahel ja alakeskuste ja hoone järelvalvekeskuse vahel peab olema füüsiline kanal kasutades standardiga (ISO) kinnitatud automaatikaprotokolle (BACnet). Sidehäirete edastamine lepitakse sõltuvalt objekti kriitilisust arvestades tellijaga eraldi kokku.

Nõuded automaatika kilpidele:

Konstruktsioon

• Lukustatav värvitud terasplekist kilp, korpuse kaitseaste vähemalt IP34

• Tuleb kasutada ühe tootja mooduleid-kontrollereid. Erijuhul kooskõlastatult tellijaga on lubatud kasutada ka eri tootjate vastavaid seadmeid

• Kõik kaablid peavad olema markeeritud kulumiskindlalt

• Alakeskus peab sünkroniseerima oma sisemise kella hooneautomaatika järelevalvekeskuse kellaga

• Nõrk- ja tugevvoolujuhtmed tuleb paigaldada eraldi karbikutesse ja grupeeritud eraldi kilbi läbiviikudele.

• Juhtahelate toited grupeerida süsteemide kaupa vähemalt 0,8 mm2 kaabeldusega ning ühe grupi sulavkaitse max 4A

• Kõik ühendused teha nummerdatud klemmidele

• Jooniste tasku (valmistatud tugevast PVC-st, mitte kilest)

• Üht süsteemiprotsessi ei või jagada mitmele alakeskusele

• Pealüliti asub kilbi sees

• Alakeskuse toide on 230/400 V, 50 Hz

• Toite sisestusel II tüüpi liigpingepiirik

• Pistikupesa 230 V / 6A eraldi kaitsmega, märgistusega „ainult mõõteseadmetele“

• Toitetrafo(d) 230/24VAC

• Kontrollerite mälu varutoide min 7 ööpäeva mille jooksul kogu mälu sh. programmid peavad terviklikult säilima

• Pingekontrollirelee (viitrelee) ja sellele eraldi sisendipunkt (häiresignaali punkt)

• Vaba ruum laiendusvarule vähemalt 20% (kontrollerimoodulite; ühendusklemmide ja muu osas – laiendusvaru moodustava varustuse eelinstallatsioon ei kuulu projekti)

• Reservsisendid ja -väljundid 5% (DI, DO, AI, AO, vähemalt igaühte 1)

• Väljundite vahereleed 230 VAC / 6 A

• Põrandale monteeritavatel alakeskustel 100-200 mm sokkel

• Alakeskustes lubatav temperatuurivahemik on +16…+45°C, vastasel korral võtta kasutusse erimeetmed

• Alakeskuse peab omama puutetundliku visualiseeringuga LED-juhtpaneeli alakeskusega seotud süsteemide juhtimiseks. Lokaalse juhtpaneeli kaudu peab olema võimalik suhelda ka kompleksi piires ülejäänud alakeskustega. Juhtpaneel peab omama paroolikaitset.

Mõõteriistad, täiturseadmed, kuluarvestid

• Platsiseadmetena tuleb paigaldada vajalikud andurid ja täiturid vastavalt parameetrite tabelile p. 11.8 ja funktsionaalskeemidele.

• Ühtlasema reguleerimisulatuse tagamiseks tuleb mootoritel kasutada sagedusmuundureid (v.a. EC ja PM mootorite korral). Sagedusmuundurid peavad võimsusest lähtuvalt olema varustatud nõuetekohase häirete filtritega.

• Andurite mõõtetäpsus peab olema mitte väiksem kui 0,5% mõõtepiirkonnast.

• Sukelandurid peavad olma torusisesed keskkonnaklassile vastavas anduritaskus.

• Klapimootorite pöördemoment peab olema vähemalt 5 Nm iga 1 m² klapi pindala kohta.

• Jahutusega hoonetes väljaspool tehnoruume tuleb kasutada 24V täiturmootoriga ventiiliajameid (erinevused tuleb kooskõlastada tellijaga).

• Kütte- ja jahutussõlmedes ning kalorifeersõlmedes kasutada sujuvjuhtimisega (näiteks 0-10 V) ja tagasisidega ajameid (0-100 %). Tagasiside pole nõutav lõppseadme reguleersõlmes: jahutuspalkide või jahutuskonvektorite ja radiaatorite segamissõlmedes.

• Virtuaalsed olekusignaalid peavad olema tuletatud reaalsest mõõtmistulemusest.

• Külmumisohuga küttekontuuri ja tarbevee ajam peab olema kiire toimeajaga.

• Igal ajamil peab olema asendinäidik. Reguleerimisventiile peab saama ka käsitsi juhtida (va ruumipõhised kütte- ja jahutuse süsteemid). Kaugkütte reguleerimisventiile peab saama ka käsitsi seada püsivasse asendisse.

• Radiaatorite ja vajadusel ka teiste küttekehade reguleerventiili täiturmehhanism (termostaat- või mootorventiil) peab vastama EVS-EN 215.

• Kulumõõtjad tuleb paigaldada vastavalt parameetrite tabelile p. 11.8. Kulumõõtjad tuleb ühendada M-Bus liidesega automaatika siinile.

• Ventilatsiooniagregaatides tuleb kriitiliste õhutemperatuuride mõõtmiseks kasutada keskväärtusandureid.

• Kondensaadivaba süsteemi korral tuleb kriitilistesse ruumidesse (valitakse koostöös jahutussüsteemi projekteerijaga) jahutustorustikule paigaldada kondensaadi andur, et tõsta jahutusvedeliku temperatuuri kondensaadiohu vältimiseks.

Aja- ja sündmusprogrammid ning nendele esitatavad erinõuded

BACS peab võimaldama juhtimist ajaprogrammi ja sündmusprogrammi abil. Ajaprogrammis võib olla mitmeid ajaga seotud käske: päeva-, nädala-, pühapäevakäske või kalendriga seotud käske.

Ajaprogramm (minimaalselt tööaeg; säästurežiim ja kasutusväline aeg) peab olema kõikidel erinevatel ruumikliima juhtimise, ventilatsiooni- , jahutus- ja küttesüsteemidel.

Sündmusprogramm tähendab mingitele mõõteväärtustele (temperatuur, rõhk jne), olukorrale (nt. teise masina töötamine) või arvutatud väärtustele tuginevat programmi, mis teostab mingil hetkel soovitud lülituse (nt masina või seadme käivituse).

Ebaühtlase koormusega ruumides (suured nõupidamisruumid, aulad, auditooriumid) tuleb kasutada ventilatsiooni õhukoguste piiramist isekalibreeruva CO2 ja kohalolekuanduri(te) abil. Nende kasutamise võimaluse määrab ventilatsiooni üldine skeem.

BACS peab välistama ruumide samaaegse kütmise ja jahutamise. Minimaalne neutraaltsoon ± 0,5°C ruumide seadeväärtusest, üldjuhul kasutatakse neutraaltsooni ± 1°C (peab olema muudetav).

Ruumi akna avanemisel edastab ruumi kontroller teate BACS süsteemi, mis katkestab jahutamise ja lülitab kütte kasutusajavälisesse režiimi. Juhul kui ruumi akna lüliti on ühendatud valvesignalisatsiooniga võetakse oleku signaal valvesignalisatsiooni keskusest.

Häireedastus

Kõik alarmid salvestatakse lokaalsüsteemi (lokaalne web-server või lokaalne järelevalvekeskus ja RKAS-i järelvavlekeskuses lokaalse puudumisel. Häireteavitused edastatakse ka lähtuvalt häiretüübist ja prioriteetsusest ka RKAS-IT poolt loodud häirelistile ja seal sisalduvastele häiresaajatele. Üldjuhul I prioriteet edastatakse häirelistile kujul HA_kinnistunimi_1@rkas.ee ; II prioriteet HA_kinnistunimi_2@rkas.ee. Alarmi aktiveerimiseks antakse viivitus sõltuvalt alarmist. Aktiivsed (kviteerimata) alarmid peavad olema nähtavad järelevalvekeskuses ja lokaalses web-serveris. Alarmide seadistamisel peab alarmile prioriteediga 1 lisama tegevusjuhise.

Juhtimiskeskuses peab saama alarme jagada ja edastada vastavalt objektile, tehnosüsteemide liigile (küte, jahutus, ventilatsioon jne) ja prioriteedile.

Alarmi kirje alusel peab olema võimalik aru saada objekt, süsteem ja rike.

Alarmid vajavad kviteerimist ja vajadusel kviteerimiseelset lokaalset kontrolli vastavalt heale tavale ja normatiividele (tulekahjuhäire, külmumiskaitse rakendumine jne).

Töövõtja peab esitama BACS programmeeritud häirete tabeli koos parameetritega (ka tegevusjuhisega) digitaalselt tellijale kooskõlastamiseks.

Kulumõõtjatelt esitada hetke näit, kumulatiivne näit, eelmise X päeva keskmine ja 2. prioriteedi häire keskmise näidu tunduva ületamise korra (lepitakse RKASiga sõltuvalt süsteemist ja objekti kriitilisusest eraldi kokku)

Süsteemi taaskäivitamisel ei edastata alarme 1 kuni 5 minuti jooksul kuni süsteemi normaalse tööoleku saavutamiseni. Häireedastuse viide lepitakse kokku tellijaga sõltuvalt häire kriitilisusest.

Trendid

Kõiki mõõdetavaid parameetreid peab olema võimalik trendida. Trendid tuleb salvestada RKAS-i tehnoserverites ja trendi säilitamise minimaalne aeg on 6 kuud. Vaikimisi on trenditav intervall 15 minutit.

1 minutiline trendi intervall peab olema:

ventilatsiooniagrgeaadil:

• küttekalorifeeri pealevoolu ja tagastuv veetemperatuur (külmakaitse),

• ventilatsiooni sissepuhke temperatuur

• küttekalorifeeride reguleerventiilide asend

soojussõlm ja katlamaja:

• Sooja tarbevee pealevoolu temperatuur

• Sooja tarbevee reguleerventiili asend

• Tarbevee rõhk

• Tarbevee hetkekulu

• Suitsugaasi temperatuur

külmajaam:

• Primaarpoole peale ja tagsivoolu temperatuurid

• reguleerventiilide asend

• külmamasina primaarpoole freooni rõhk, töörežiimi parameeter (0-10V).

Konkreetse tehnosüsteemi parameetrite trendid peavad olema kättesaadavad tehnosüsteemi visualisatsioonilt lingina. Süsteemi kasutajale peavad jääma õigused valida ja muuta trendi kujul esitatavaid väärtusi koos kasutajaliidesega nende töötlemiseks (perioodi pikkus, trendipunktide valik, trendigraafiku telgede ühikute piirväärtused vabalt valitavad, ühele graafikule peab olema võimalus kuvada mitme erineva trendipunkti muutumine). Trende peab olema võimalik enimlevinud tabeltöötlusprogrammi kaudu avada ja edasi töödelda vastavalt vajadusele.

Süsteemi üleandmisel tuleb lisaks teostusdokumnetatsioonile teostada lõppkasutaja koolitus ning töövõtja peab teostama süsteemi lõpphäälestuse koostöös hoone kasutaja ja hoone omanikuga.

Objekti loovutamisel RKAS-le tuleb üleandmisdokumentatsioon hulgas väljastada digitaalsel kujul süsteemi andmebaasi varukoopia ja originaal programmi varukoopia koos administraatori koodidega sh seadistatud häirete ja trendide nimekiri tabelkujul.

Kõik tehaseautomaatikat omavad seadmete tehaseparoolid tuleb automaatikatöövõtjal asendada ning asendatud paroolid tuleb edastada koos üleandmisdokumnetatsiooniga tellijale. Parooliinfo tuleb esitada tabelkujul ja peab sisaldama minimaalselt seadme sisevõrgu aadressi, füüsilist paiknemiskohta, ühendamisel kasutatud protokolli, administraatori parooli ja muud olulist infot.

Nõutava funktsionaalsuse ja visualisatsiooni minimaalsed mahud on toodud tabelis 11.1. ja illustratiivsetel joonistel.

Tabel 11.1 Parameetrite ja häirete prioriteetude tabel