1. SISEVIIMISTLUS
Pesuruumide puhul tuleb arvestada koormusklassiga RL05, mille nõuded rakenduvad seina- ja laeviimistlusele ning pinnakatetele.
Sein – Seina pinnad peavad olema kulumis-, pesu- ja pühkimiskindlad. Seinte plaatimata osadel kasutada suure pesemis-, desinfitseerimis- ning kulumiskindlusega, hallitus- ja antibakteriaalsete lisanditega kattevärvi. Värvitud seinte märghõõrdekindlus peab olema vähemalt klass 1 (ISO 11998).
Põrand – Põrandakate peab vastama vähemalt kasutusklassile 34. Põrandakate peab võimaldama pesemist ja desinfitseerimist ja olema libisemis- ja kulumiskindel. Elastsete ja mitmekihiliste põrandakatete põhiomadused peavad vastama EN 14041 normidele. Põrandamaterjalid peavad olema libisemiskindlad B-klass. Põrandate igapäevane hooldamine peab olema teostatav tavalisel niiskel meetodil.
Põrand peab olema veetihe. Põranda kalle duširuumis peab olema vähemalt i=0.01 ja duši alal vähemalt i=0,02 umbes 500mm raadiuses trapis. Kalded peavad olema reeglina suunatud dušipoolse seina suunas.
Lagi – Värvitud lagede märghõõrdekindlus peab olema vähemalt klass 1 (ISO 11998). Laed (sh lae pind ja ripplae tagune) peavad olema töödeldud tolmuvabaks. Lae konstruktsioonid võib jätta viimistlusmaterjalidega katmata, kuid peab olema töödeldud tolmuvabaks.
2. SISEKLIIMA JA KVJ
|
Arvestuslik õhutemperatuur |
Talvel +24°C Suvel - |
|
Õhuvahetus |
Kompensatsiooniõhk osaliselt või täielikult siirdõhuna läbi uksealuse pilu või helisummutavate omadustega siirdeõhu resti. |
|
Õhuhulgad |
Õhuhulgad määrata vastavalt standardile EVS906 „Mitteeluhoonete ventilatsioon“. |
|
Jahutus |
Puudub |
|
Küte |
Kütteks kasutatakse põrandkütet. Eelistama peab veekütet, kuid eelkõige väiksemate ruumide kütteks võib kasutada ka elekterkütet. Kütmine peab olema võimalik ka hoone muude osade kütte väljalülitamisel. |
|
Ruumi temp. reguleerimine |
Põrandkütte reguleerimine põrandaanduriga. |
3. VESI-KANALISATSIOON
Dušikomplektides tuleb kasutada vett säästvaid lahendusi. Duširuumide puhul kasutatakse seadeajaga termostaatsegisteid. Üks duššidest võiks olla manuaalse segistiga, et kergendada pesuruumi koristamist ja vee võtmist.
Duširuumi põrandale paigaldatakse roostevaba restiga trapid, äravooluga Ø75…110mm. Kolme või enama duššiga ruumis kasutada trappide asemel äravoolurenni. Trapp/äravoolurenn peab olema sobilik ühiskondlikusse hoonesse. Tiheda kasutusega pesuruumide korral peab trappidel olema tagatud juuksepüüdur.
Ühe dušši tarvis võib kasutada ka trappi Ø50mm. Trapp paigaldatakse selliselt, et dušši all pesija ei seisaks otseselt sellel jalgadega. Sisseehitatud dušinurkadest vee valgumise tõkestamiseks tervesse pesuruumi kasutada spetsiaalsed veetõrjeliiste. Kõik trapid on plastist ja peavad olema roostevabast terasest restkaantega ja puhastamiseks väljavõetava hüdrolukuga. Sauna leiliruumi tuleb ette näha kuivamisel isesulguv roostevabast terasest restiga trapp Ø50 või duširuumi trappi ühendatav nn. “kuiv trapp” Ø32.
4. TUGEV- JA NÕRKVOOL
|
Pistikupesad |
puuduvad |
|
Valgustihendus: Vastavalt standardile EVS-EN 12464-1 |
|
5. AKUSTIKA
|
Helipidavus: |
Lähtuvalt pesuruumiga piirnevatele ruumidele kehtestatud nõuetest. |
|
Liiklusest põhjust. müra normtase: |
LpA,eq,T päeval <35 dB |
|
Tehnosüsteemide müratase: |
LpA,max <40 dB(A) |
|
Siirdeõhurest: |
Lähtuvalt uksele/seinale kehtestatud dB nõuetest |