Jahutussüsteemi külmatarbijateks on ventilatsiooniseadmetes paiknevad jahutuspatareid ja/või ruumidesse paigaldatavad kohtjahutid. Soojusliku mugavuse tagamiseks tuleb eelistada kõrgema külmakandja temperatuuriga mittekondenseerivaid kohtjahuteid (nt. aktiivseid ventilatsiooniga läbipuhutavaid jahutuspalke). Suurte jahutuskoormuste korral või kui mittekondenseeruv süsteem pole mõistlik ega võimalik, tuleb võimalik lahendus tellijaga kooskõlastada.
Kohtjahutite valikul tuleb arvestada nii ruumi soojuseralduste suuruse ja muutumiskiiruse kui ka piirdekonstruktsioonide inertsiga.
Jahutusvõimsuse reguleerimine toimub ruumikontrolleri poolt juhitava reguleerventiili abil, mis omakorda välistab samaaegse kütmise ja jahutmise.
Kohtjahutitele lisaks tuleb jahutada ka hoone õhuvahetuseks kasutatavat värsket õhku. Ventilatsiooniseadmetes paiknevad jahutuspatareid tuleb varustada segamissõlmedega. Külmakandja voolutakistus jahutuspatareis võib olla kuni 25 kPa.
5.5.1 Ventilaatorkonvektor
Suure jahutuskoormusega ruumides tuleb kasutada ventilaatorkonvektoreid (ingl fan-coil). Nende valikul on oluline jälgida nii soojuslikku mugavust kui kehtivaid müranõudeid. Kondenseeruva süsteemi korral peab ventilaatorkonvektorite valikul arvestama tuntava jahutusvõimsusega (ingl sensible cooling capacity). Seadme valik peab toimuma keskmisel kiirusel arvestusega, et ruumis paiknevate tehnoseadmete summeeritud müratase (sound pressure) ei ületa lubatud väärtust ja seadme võimsuse reserv on tagatud.
Ruumi kohtjahutid tuleb paigaldada ja seadistada selliselt, et töökohtadele ja viibimistsoonidele pealepuhumine on välistatud. Õhuliikumise kiirused viibimistsoonis on määratud ruumikaartides. Ventilaatorkonvektorid tuleb valida lähtuvalt simulatsioonist. Simulatsiooni tulemust tuleb võrrelda ruumi sisustuse, mööbli ja sisekujunduselementiga kas automaatselt või käsitsi. Kõik unikaalsed ruumid peavad olema kaetud simulatsioonidega.
Ventilaatorkonvektorid tuleb kasutada eelkõige ruumides, kus soojuskoormus võib kiiresti tõusta (nt konverentsiruumid, nõupidamisruumid jms).
5.5.2 Külmaine
Külmaine valikul tuleb lähtuda heast tavast ja kehtivatest nõuetest (vt. Keskkonna- ja ohutusnõudeid).
5.5.3 Torustik
Jahutussüsteemide projekteerimisel ja ehitamisel tuleb välistada erinevate materjalide kasutamisel tekkida võiv toru sisepindade elektrokeemiline korrosioon - süsteemis olevad torud, fittingud, soojusvahetid ja kalorifeerid võivad olla nii pronksist, roostevabast metallist, aga ka alumiiniumist, vasest kui ka tsingitud.
Vesi- ja vesi-glükooli jahutussüsteemi külmakandja torustik tuleb valmistada terastorudest. Mittenähtava paigalduse korral (ripplaed) võib viimase ühenduse jahutuselemendini teostada 1 meetri ulatuses komposiittoruga. Kõik keevised peavad olema tehtud vastavalt standardile EVS-EN ISO 5817 (klass D).
Freoonisüsteemide külmaainetorustik tehakse standardile EN 12735-1 vastavatest puhastatud, kuivatatud ja suletud vasktorudest. Jootmistöid tehakse lämmastikukeskkonnas.
Kõik automaatõhueraldajad peavad olema ühendatud sulgarmatuuriga, et tagada nende hilisem hooldatavus ja vahetatavus. Õhueraldajate paigaldamisel tuleb lähtuda toote paigaldusjuhendist ning eelistada mikromullide eemaldajat, mille efektiivsus on suurem.
Terastorustik tuleb väljastpoolt puhastada ja vähemalt kaks korda korrosioonivastase värviga värvida. Siseruumides paikneva torustiku värvikihi paksus on minimaalselt 80 μm, välistingimustes 200 μm.
Pärast torustiku väljaehitamist, kuid enne süsteemi käivitamist tuleb teostada torustiku läbipesu ja survestamine, mis on omanikujärelevalve poolt kooskõlastatud ja dokumenteeritud.
Manomeetrid
Manomeetrid tuleb paigaldada manomeetrisillaga filtritele ja pumbasõlmedele rõhulangude mõõtmiseks. Manomeetrid peavad olema varustatud manomeetriventiiliga, olema läbimõõduga ~100 mm ja minimaalse täpsusklassiga 2,5. Kõik kasutatud manomeetrid peavad olema kalibreeritud (tellija aktsepteerib ka tootja tehases tehtud esmast kalibreerimist)
Isoleerimine
Külmad torustikud tuleb kondensaadi ja ülemäärase külmakao vältimiseks isoleerida. Isolatsiooniks tuleb kasutada veeauru difusiooni kindlat (µ ≥ 7000) ja tuleohutusnõudeid täitvat poorkummisolatsiooni. Mittepõleva isolatsiooni vajaduse korral tuleb kasutada aurutõkkega mineraalvillkoorikuid. Külmakandja torustike isolatsioon peab konstruktsiooni läbiviikudes olema paigaldatud katkematult.
Siseruumide isolatsioonikihi paksused peavad minimaalselt vastama tabelis 5.1. toodule (pealevoolutemperatuuril +7 ⁰C).
Tabel 5.1 Torude isolatsioonikihi paksus
Torustik (mm)
|
Isolatsioonikihi paksus (mm)
|
Ø≤ 32
|
9
|
Ø ≤ 125
|
13
|
Ø > 125
|
19
|
Mahutid
|
23
|
Jahutussüsteemi kõrgetemperatuuriliste torustike isoleerimisel tuleb kasutada mineraalvillkoorikuid.
Isoleerimine peab vastama Soome LVI 50-10344, LVI 50-10345 või EVS 860 nõuetele.
Isoleeritud torustiku katmine kaitsepleki või PVC-kattega on nõutav sisetingimustes kohtades, kus on mehaanilise vigastuse oht. Kattepleki paksus on minimaalselt 0,5 mm. Tsingi paksus kattplekil peab olema vähemalt 275 g/m². Katteplekkide ühendused peavad olema needitud: vähemalt 7 tk/jm. Arhitektuursetest nõuetest tulenevalt võivad katteplekid olla värvilised, sellisel juhul tuleb eelistada PVC-ga kaetud tsingitud terasplekke.
Reguleer- ja sulgarmatuurid
Torustik peab olema varustatud vajaliku arvu reguleer- ja sulgarmatuuridega selliselt, et süsteemi saab häälestada projektijärgsetele veehulkadele ja sulgeda süsteemi osi selliselt, et kõigi seadmete vahetused oleks võimalik teha võimalikult väikese veekaoga.
Jahutussüsteem peab olema rõhust sõltumatult reguleeritav (tuleb kasutada dünaamilisi tasakaalustusventiile).
Kõik sulgarmatuurid DN ≤ 200 peavad olema täisavaga kuulkraanid. Kõik reguleer- ja sulgarmatuurid tuleb paigaldada selliselt, et nende kasutamine ei oleks takistatud ja oleks võimalikult mugav.
Pumbad
Tsirkulatsioonipumpadena tuleb üldjuhul kasutada energiatõhusaid IE4 klassi kuuluvaid pumpasid. Kuiva rootoriga pumpade (inline pumbad) ja torustike vahel peavad olema vibratsiooni ja müra leevendavad lõdvikud. Pumbad peavad olema varustatud võrgukaardiga.
Peenfiltrid
Lisaks mudafiltrite paigaldamisele tuleb kõigis ringisüsteemides kasutada peenfiltreid ning pidevas filtreerimises peab olema ≥10 % ringlevast veest.